/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2021/06/09/13834958t1h7f5d.jpg)
- Laagris valmivad puidust väikekandled
- Kandlemänguga saa hakkama igaüks
- Laager lõpeb kontserdiga
Laupäeval saavad Vodja mõisas laagriga alguse kandlepäevad, mis toovad Kesk-Eestisse kokku väikekandlehuvilisi lähedalt ja kaugelt. Ürituse tipphetk saabub järgmisel kolmapäeval, kui professionaalsed ja kohalikud kanneldajad annavad Paide raekojas kontserdi.
Üks kandlepäevade eestvedajaid, Hedi Jürgen, ütles, et tema nakatus omal ajal kandlepisikuga täiesti juhuslikult, kui Esna mõisasse tuli elama kandlemeister Indrek Roosi, kes hakkas kohalikele kandlemeisterduse kursusi tegema. «Sattusin ühte sellisesse minagi. Täiesti võhikuna, sest kandlemängust ei teadnud ma suurt midagi. Aga mulle meeldis mõte midagi puust valmis nokitseda. Igal juhul oma esimese kandle sain seal valmis ja väikestviisi sõrmitsemisoskuse omandasin ka,» meenutas ta.
Kursustel käis teisigi nüüd tuntud Järvamaa rahvamuusikaviljelejaid, nagu Kaja Kraav Albust, Silvi Tumanskaja Paidest ja Tea Saar Türilt. Nii rändas kandlemängu ja pärimusmuusika pisik mööda maakonda laiali. Huvilised hakkasid vahelduva eduga Jürgeni teada koos käima Albus, Peetris, Vodjal ja Paides.
See eellugu loob kandlepäevade korraldajatele turvatunde, et ei kusagilt ega millestki saab inimesi pärimusmuusika lummusse haarata ja kandlemänguga sinasõbraks teha. Just nii nagu Jürgen omal ajal, ootasid nad ka nüüd kandlemängust ja väikekandle meisterdamisest huvitatuid kampa lööma.
«Laagri töötoas on kohti kümnele, üks koht on praegu veel vaba, seega võib julgelt ühendust võtta,» kutsus ta.
Jürgenil on hea meel, et kandlepäevad vaatamata keerulisel ajale ikka teoks saavad.
«Kavandasime üritust tegelikult kevadesse, kuid olude sunnil tuli ettevõtmist üha edasi lükata. Paide linnavalitsus ja kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp uskusid meisse ning panid õla alla, nii ei jätnudki me jonni, vaid viime kavandatu ikka lõpuni,» selgitas ta.
Jürgeni ütlust mööda kestab laager Vodjal neli päeva. «Vodjal oleme seetõttu, et seal on väga hea puutöökoda, kus kandleid valmis nokitsed, seal saab ööbida ja sealt saab ka kehakinnitust,» põhjendas ta.
Peale meisterdamise õpetatakse kandle kandmiseks paela punuma ning õhtuti juhendab Eliise Peelo põhivõtteid, kuidas väikekandlest helid välja võluda. «Algajate õpituba on avatud kõigile huvilistele, ka neile, kes pilli meisterdama ei tule,» lisas ta.
Jürgeni meelest on väikekannel imeline rahvapill, millest tuleb alati välja ilus hääl.
«Selline omadus on väga vähestel pillidel ja see teeb kandle sõrmitsemise igaühele jõukohaseks,» lausus ta.
Eliise Peelo märkis, et temagi alustas kandlemängu õppimist alles eelmisel sügisel. «Avastasin, et see on nii rahu toov ja nauditav tegevus,» märkis ta. Oskused ja teadmised tulevadki koos mängimise ja kogemuste vahetamisega. «Praegusel kiirel ja keerulisel ajal peaks just kandle sõrmitsemine inimestele hästi sobima. See ei vaja isegi muusikalisi algteadmisi, vaid rütmitunnetus tuleb kasuks,» selgitas ta.
Väikekannel on Peelo ütlust mööda pärimuskultuuri ja -muusikaga sedavõrd põimunud, et peaks omane olema igale eestlasele. «Nii nagu pole regilaulu laulmiseks vaja viisipidamist, pole kandlemängus tarvis nooditundmist,» sõnas ta.
Juba saksa helilooja, laulja ja muusikaõpetaja Johann Adolph Hasse kirjutas 18. sajandi teisel poolele eestlaste kohta: «Nad teevad endile väiksed kandled ja õpivad ka ise ilma õpetuseta nendel mängima.» Just nii lihtne see ongi!
Hedi Jürgen ütles, et seekordses laagris õpetab kannelt tegema Võrumaa kandlemeister Mihkel Soone. «Pilli tegemiseks vajalik materjal on kohapeal olemas,» sõnas ta.
Õpetlikku töötuba juhendab samuti oma ala asjatundja. Paide Ärklituppa on 16. juunil kella 15ks oodatud edasijõudnud kandlemängijad, keda tuleb õpetama Kadri Lepasson.
Kandlepäevade kõrgpunkt on Paide raekojas 16. juunil kell 18 algav suur lõppkontsert. Seal astub üles duo VIIK koosseisus Kadri Lepasson 12keelsel kandlel ja Ott Kaasik kitarril (Rootsi lauto). Kaasa teevad kandlelaagris osalenud ja Järvamaa kandlemängijad.