Eesti teadlased uurisid antikehade püsivust pärast Covid-19 vastast vaktsineerimist

Koroonaviirus ja antikehad Foto: Shutterstock

SYNLB Eesti, Tartu Ülikooli ja Icosageni uuring 122 vabatahtlikuga näitas, et kolm kuud pärast Pfizeri teise vaktsiinidoosi saamist langeb viiruse eest kaitset pakkuvate antikehade tase, ent see on siiski kõrgem kui enne teise doosiga vaktsineerimist ja Covid-19 läbipõdenutel. Antikehade langus ei tähenda, et vaktsineeritud ei oleks viiruse eest kaitstud

SARS-CoV-2 mRNA vaktsiinid on osutunud väga tõhusaks – veres tekivad antikehad kahe kuni kolme nädalaga. Kuid vähe on andmeid selle kohta, milline on immuunvastuse kestus ehk kui kaua püsivad kaitset pakkuvad antikehad ning selle seos vanuse ja kõrvaltoimetega. Nii uurisid Eesti teadlased 122 vabatahtliku veenivere analüüsidest antikehade ja T-mälurakkude vahendatud immuunvastuseid ogavalgu antigeeni suhtes kolme kuu jooksul pärast kaheannuselist vaktsineerimist Pfizer-BioNTech Comirnaty mRNA vaktsiiniga.

SYNLAB Eesti infektsioonhaiguste valdkonna juht ja Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor dr Paul Naaber tõdes, et pärast teist vaktsiiniannust näitasid uuritavate vereandmed kõrget antikehade taset. „Ent poolteist ja kolm kuud pärast vaktsineerimist hakkasid antikehade tasemed vähenema. Antikehade keskmine tase püsis siiski kõrgemal kui enne teise doosiga vaktsineerimist ja Covid-19 läbipõdenutel. Antikehade tasemed vaktsineeritutel olid märgatavalt ühtlasemad kui Covid-19 läbipõdenutel,“ rääkis Naaber.

Uuringu kohaselt on vaktsineerimise tulemuslikkusel ja vanusel seos – noorematel püsivad antikehade tasemed kõrgemal, ent vanemate inimeste puhul tuleb vaktsineerimisega saadud antikehade vähenemist enam jälgida.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson kirjeldas, et T-rakkude vastused olid enamikul uuritavatel tuvastatavad ja antikehade langus ei tähenda veel, et vaktsineeritud ei oleks viiruse vastu kaitstud. „Meie uuringu tulemused viitavad, et Covid-19 vaktsineerimise korral tekib tugevam immuunvastus noorematel inimestel. See, et kõrgema vanusega inimeste näidud olid madalamad, oli mõneti oodatav, arvestades varasemaid kogemusi gripiviiruse vaktsineerimisega. Vaktsineerimise teel saadud immuunvastuse vähenemist tuleb vanemate inimeste puhul jälgida ja kaaluda tulevikus kolmanda doosiga kordusvaktsineerimist,“ rõhutas Peterson.

Icosageni tegevjuhi professor Mart Ustavi sõnul näitavad need tulemused, et kuigi vaktsineerimine aitab ennetada rasket Covid-19 haigust ja piirata levikut, siis on vajalik kasutada mitmeid meetmeid, sh kätepesu, distantsi hoidmine, piirangud, antikehade ninasprei kasutamine jne.

Uuringuandmed näitasid ka, et vanematel inimestel tekkis vaktsineerimisjärgselt vähem kõrvaltoimeid ning et nädal pärast vaktsineerimist kutsub mRNA vaktsiin küll esile tugeva antikehavastuse neljale viirustüvele, kuid kolme kuu möödudes vähenes immuunvastus Lõuna-Aafrika ja Brasiilia viirusetüvede puhul.

Teadlased rõhutavad, et uurimistööd immuunvastuse ja kordusvaktsineerimise suhtes tuleb jätkata.

Uuringu kohta saab põhjalikumalt lugeda medRxivi keskkonnast. Uuringut rahastasid Eesti Teadusagentuur, Icosagen ja SYNLAB Eesti.