Hoonete remonditöödel arvesta looduslike elanikega

Pruunselg-põõsalinnu pesa. Foto: Toomas Huik

Paljude linnades ja teistes asulates elavate linnuliikide pesitsuspaigad on seotud hoonetega. Keskkonnaamet meenutab, et ka linnaruumis on oluline järgida looduskaitseseadust, mis keelab lindude häirimise ja pesade hävitamise.

Juhul, kui näiteks maja katusel, räästa all või fassaadi vuukide vahel pesitsevad linnud, tuleb vajalikud remonditööd veidi aega edasi lükata. Remondiga saab jätkata siis, kui lindude pesitsemine on lõppenud.

„Kui on teada, et suvel on plaanis tegeleda näiteks maja fassaadi renoveerimisega, siis tuleb juba varakevadel võtta kasutusele abinõud, mis aitavad ennetada lindude pesitsemist hoonetes ja katusealustes,“ meenutas Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd Keskkonnaameti varakevadist teavitust.

Olenevalt paigast ja liigist, kes soovivad hoonete juures pesitseda, on hoonete ja katusealuste kindlustamiseks eri viisid. Kõige kindlam on planeerida tööd aega, mil keegi enam ei pesitse ja konflikti ei teki. „Järglaste saamine ja kasvatamine on looduses kõige tundlikum ning olulisem aeg, kuhu suunatakse väga palju energiat. Sellesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Meeles tuleb pidada, et kõikidel meie looduslikel liikidel on õigus elule,“ ütles Eike Tammekänd.

Juhul, kui mõni pesitsev või poegi üles kasvatav lind asub inimesi ründama, tasub nõu pidada Keskkonnaameti spetsialistidega. „Kui loom ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik vältida teisiti kui tõrjudes, palume sellest Keskkonnaametile teada anda e-aadressil [e-mail] hiljemalt ühe tööpäeva jooksul,“ sõnas Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Piret Reinsalu.

Keskkonnaamet võib teatud põhjendatud erijuhtudel, näiteks inimeste ohutuse ja olulise vara kahjustamise korral, anda loa linnupesade eemaldamiseks. Muudel juhtudel tuleb tööd lindude pesitsemise lõpuni edasi lükata.

Eestis on üsna sagedased ka juhtumid, kus hoone välisvoodri taga või katusekonstruktsiooni vahel asub nahkhiirte suvine poegimiskoloonia. Nahkhiired on pikaealised ja elavad samas elupaigas aastakümneid, nii ka inimeste rajatud ehitistes. Emased nahkhiired poegivad ja hiljem varjuvad koos abitute poegadega nendes paikades mitu kuud. Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all.

Kui hoonet asustavad nahkhiired, tasub koloonia asukohast teavitada Keskkonnaametit. Eksperdid aitavad majaomanikel leida lahendusi, kuidas planeerida remondi- ja ehitustöid nii, et loomi häiritaks võimalikult vähe. Parim soovitus on teha remonditöid enne kolooniate kogunemist varakevadel või lükata suuremad tööd juuli lõppu või augusti algusesse, kui koloonia on lahkunud.