Graniidirahn mäletab valusaid aegu

Kivi mäletab Võhmuta küüüditamisi läbi aja. Foto: Silva Kärner

Memento Järvamaa ühenduse eestvedamisel paigaldati mälestuskivi Järva-Jaani, mäletamaks neid, kes on viidud Siberisse ning kes enam tagasi ei tulnud. Samas on kivi mõeldud meenutama ka neid, keda kommunismiaja repressioonid on puudutanud.

Memento Järvamaa ühenduse esinaine Silva Kärner rääkis, et tänasel päeval ei ole enam palju inimesi, kes suudaksid meenutada 80 aastat tagasi toimunut. "Nii hakkavad vajuma ajaloo udusse kõigi represseeritute mälestused ning vaid noorem põlvkond, kellel on Siberi juured, saavad neid värskena hoida," märkis ta.

Peagi on Kärneri sõnul kasvamas uus põlvkond, kellele eestlaste (aga ka teiste endiste liiduvabariikide inimeste) kannatuste teedest rääkimine jääb kujuteldamatuteks juttudeks. "Juuniküüditamise 80. aastapäeva tähistamine on oluline hetk rahva ajaloo teadvustamisel. Vaid selliseid tähtpäevi tähistades saame väärtustada toimunut. Me võiksime teada, et esimesena küüditati Eestist 1940. aastal president Konstantin Päts ja sõjavägede juhataja Johan Laidoner. Ka nemad ei tulnud kodumaale kunagi tagasi," lausus ta.

Meie vabadus täna on karmide aegade tulemus. Seda tuleb väärtustada ja hoida, sest „Inimesed surevad, rahvas ei kao, rahvas elab edasi…“ (Joh. Laidoner, 1944)

Küüditatute mälestuseks paigaldatud kivi plaadi teostas ja paigaldas Arnold Aljaste, hall graniidirahn pärineb Meelis Mändla maa-alalt endisest Pähu külast. Kivi paigutamisel olid abiks järvajaanilased Andres Piiroja ja Raivo Kalajõgi. "Suured tänusaõnad kuuluvad ka Metstaguse Agrole eesotsas Teet Kallakmaaga ning mälestuskivi avamisel abiks olnud kodutütardele," märkis Kärner.

Kivi avamisel kõnelesid Järva vallavanem Arto Saar, Eesti Memento liidu esimees Arnold Aljaste ja Memento Järvamaa ühenduse esinaine Silva Kärner. Muusikalisi vahepalu mängis Järva-Jaani puhkpilliansambel Teet Tihvani juhendamisel. Mälestuskivi õnnistas Järva praost ja Järva-Jaani kirikukoguduse õpetaja Katrin-Helena Melder.

Silva Kärner täpsustas, et Võhmuta vald oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas. Vald eksisteeris aastatel 1866–1939 pindalaga 92 km² ja elanikke oli 2762. Vallas oli 594 talundit ja elamut ning need kasutasid 1929. aasta seisuga 8387 hektarit maad. Valla keskus asus Võhmutal vahetus läheduses raudteejaamaga. 1939 liideti Võhmuta vallaga Kuksema valla ja endise Väinjärve valla Ramma küla maad ning Võhmuta valla keskus toodi Järva-Jaani asulasse, tollase aadressiga Soo tänav 3. Esimene vallavanem oli Voldemar Nõukas, kes valiti 21. aprillil 1939 Järvamaa maavolikogu liikmeks, 8. märtsil 1940 valiti ta Järva maakonna nõukokku. 1941. aastal ta küüditati ning 1942. aastal hukati. Pere saadeti Venemaale ning abikaasal ja pojal õnnestus vabaneda 1957. aastal.

19.09.1941 on ilmunud Järva Teatajas artikkel „Venesse viidud ja mõrvatud Järvamaalt“. Sealt on lugeda nende nimed, kes sel aastal olid küüditatud Siberisse ning kes mõrvati kohapeal. Nii on kirjas ka 23 Võhmuta vallast äraviidud inimese nimed, kuid tegelikkuses lisandus veel mitmeid mehi ja naisi, keda võõrvõimud ei pidanud vääriliseks Eestis elamiseks ja nii on jätkatud arreteerimiste, vangistuste ja küüditamistega, maga ka tapmistega erinevatel aegadel kuni 1953. aastani.