Reoveeuuringu kaardil torkavad silma üksikud suurte viirusenäitudega asulad

Reovesi Foto: Shutterstock

Sellenädalase reoveeuuringu tulemuste kaardil hakkavad valdavalt rohelisel foonil silma üksikud asulad, mille koroonaviirusenäidud on suured ja väga suured. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusenäidud veidi suuremad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Kesk-Eestis.

Nädalaga on kaardi üldpilt muutunud rohelisemaks. Samas on pildile ilmunud taas üksikud suure ja väga suure viirusesisaldusega proovitulemused. „Koroonaviirusesisaldus on muutunud väga suureks Viimsi-Muuga veepuhasti piirkonnas, samuti Ahtmes. Jõhvi ja Rapla puhastitest võetud proovide viirusesisaldus on nendega võrreldes veidi väiksem, kuid siiski suur. Seejuures on Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks püsinud viimased neli nädalat siiski stabiilselt üsna madal,“ rääkis uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Kuidas ja kust proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Viiruse laialdasema leviku ajal võeti proove vajadust mööda ka väiksematest asulatest. Kuna viimastel nädalatel on viiruse levik olnud üle Eesti üsna tagasihoidlik, siis sedapuhku väiksematest asulatest proove ei võetud.

Suuremates linnades kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andesusaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Rohkem infot uuringu varasemate tulemuste kohta leiab uuringu kodulehelt „Koroonaviiruse seire reoveest“.