Suur-Aia tänava uuring jutustab linna tekkelugu

Urmas Glase
Copy
Suur-Aia tänava arheoloogiline eeluuring keskendub kesklinnapoolse meetrise kultuurikihi kaevamisele. Üleeile kaalusid arheoloog Kalle Lange (vasakult), valjakaevamistel abiks olev paidelane Jaak Salmar, arheoloogiaettevõtte Muinasprojekt juhataja Helle Solnask ja muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas uuringute jätkamise variante.
Suur-Aia tänava arheoloogiline eeluuring keskendub kesklinnapoolse meetrise kultuurikihi kaevamisele. Üleeile kaalusid arheoloog Kalle Lange (vasakult), valjakaevamistel abiks olev paidelane Jaak Salmar, arheoloogiaettevõtte Muinasprojekt juhataja Helle Solnask ja muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas uuringute jätkamise variante. Foto: Dmitri Kotjuh

Kuidagi peame selle Paide kultuurikihile lõpuks küüned taha saama,» ütles muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas teisipäeva õhtul pärast ringkäiku Suur-Aia tänava alguses ja sellega ristuval Vainu tänaval.

Võib tunduda kurioosne, et 725aastases linnas, kus viimasel poolel sajandil on kesklinnas kopad palju kaevanud ning kuhu on hooneid ja torustikke ehitatud, pole keegi ajaloost märku andnud ega arheoloogid seni leidnud kultuurikihti.

Mitu ajaloolast on seetõttu hakanud arvama, et jutt vanast ja väärikast linnast on legend, millel puudub arheoloogiline kinnitus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles