Järvamaa inimeste tööleidmist takitab madal palk, ebasobiv valdkond ja isikliku sõiduvahendi puudumine

Töötukassa ja tööpakkumised Foto: Sille Annuk / Postimees

Järvamaa värske baromeeter näitab, et maakonna tööjõuturul on jätkuvalt suur hulk ametialasid, kuhu tööandjatel on raske endale sobivaid töötajaid leida.

Kõige suurem puudujääk on logopeedidest ja eripedagoogidest, hooldajatest, kokadest, samuti keevitajatest ja puidutisleritest. Töötajate puudujääk on ka tootmises/ tööstuses, klienditeeninduses/toitlustuses, põllumajanduses, meditsiinivaldkonnas (sh ka hooldustöötajad), haridus- ning ka transpordivaldkonnas.

Töötajate puudujääk on tihti tingitud sellest, et tööotsijatele ei sobi pikad tööpäevad, vahetustega töö või pakutav töötasu on madal (nt hooldustöötajad, klienditeenindajad). Nii mõnigi valdkond (nt tööstus/tootmine) ei ole noorte seas populaarne või puudub vastav kvalifikatsioon, mistõttu on tööandjal keeruline uusi töötajaid leida. Paljude töökohtade puhul on probleemiks tööle pääsemine – maainimestel, kellel puudub isikliku auto kasutamise võimalus, on sageli võimatu kaugemale tööle saada, kuna ühistransport vajalikel kellaaegadel puudub. Samuti värskelt töö kaotanud inimesed ei pruugi olla motiveeritud kohe tegevusvaldkonda vahetama ning kõigepealt otsivad oma ettevalmistusele või varasemale töökogemusele vastavat tööd.

Kui võrrelda ameteid enne kriisi olukorda ja nüüd, siis suurt muutust tööjõu nõudluses ei ole märgata. Majandusaktiivsus hakkas taastuma ning just selle aasta esimeses kvartalis oli kõige rohkem vabu töökohti, mida tööandjad meile on vahendanud. Töötajaid otsitakse igas sektoris ja kõige rohkem just kaubanduses ja töötlevas tööstuses.

Järvamaa prognoosi tulemused on leitavad siit!

Alates 2016. aasta sügisest alustas töötukassa tööturu uuringutega, mis kannavad nime tööjõuvajaduse baromeeter.

Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljaspool töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.

Selgitatakse välja, millistel ametialadel on maakondade vaates üle- ja puudujääk ning millistes ametites on turul hetkel olemas tasakaal.