Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega

Foto: Shutterstock

Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. 

Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Eestis sündis 1991. aastal veidi rohkem kui 19 400 last, kellest eestlasi oli 13 300. Möödunud aastal sündis aga 13 200 last ja neist ligi 9 900 olid eestlased. Taasiseseisvumise alguseks oli möödunud sajandi 1980-ndate sünnibuum raugemas. Näiteks 1987. aastal sündis Eestis ligi 25 100 last, mis on meie ajaloo suurim sündide arv ühes aastas. Sel aastal sündinutest oli eestlasi 14 800. Möödunud sünnibuumi ajal sündis kõige enam eestlasi 1989. aastal, mil ilmavalgust nägi 15 700 eestlast. Läbi ajaloo on teadaolevate andmete alusel eestlaste Eestis sündimise rekordaastaks 1923. aasta, mil sünde oli veidi üle 17 700.

Taasiseseisvumisaja väikseimat sündide arvu nägime aga 1998. aastal, mil Eestis sündis veidi vähem kui 12 200 last ja neist oli eestlasi pea 8800. Sellest ajast alates on sündide arv kulgenud lainetena ning viimased aastad näitavad, et taas võib olla alanud languse periood.

Loe täpsemalt statistikablogist.