Isegi vähene kiiruseületamine on äärmiselt ohtlik

Kihutamine Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kiirus on üks olulisemaid liiklusõnnetuste tagajärgede mõjutajaid ja isegi vähene kiiruseületamine võib tuua kaasa kellegi raskesti vigastada saamise või surma. Transpordiamet juhib lubatud sõidukiiruse ületamise tagajärgedele tähelepanu kampaaniaga "Võta aega, mitte elu".

"Eelmisel aastal hukkus liikluses 60 ja sai vigastada 1657 inimest. 35% liiklusõnnetustest toimus asulavälisel teel. Sel aastal on hukkunute arv juba üle 20 - võtke aega, mitte elu! Tehke ratsionaalseid läbimõeldud otsuseid ning järgige piirkiirust," pani liiklejatele südamele Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp.

Tema sõnul läheb ohu märkamisest kuni jala piduripedaalini vajutamiseni aega keskmiselt 1 sekund. 90 km/h kiirusel läbib auto selle aja jooksul 25 meetrit. Kui sõita 10 km/h kiiremini, pikeneb nii pidurdus- kui ka peatumisteekond ning seisma jäädakse ligikaudu 13 meetrit hiljem. Samas on maksimaalne ajavõit sel juhul 10 kilomeetri läbimisel kõigest 40 sekundit.

Mida suurem kiirus, seda rohkem aheneb ka juhi vaateväli ja väheneb võimalus, et juht jõuaks õigel ajal reageerida, pikeneb peatumisteekond ning tagajärjed on õnnetuse korral raskemad.

2020. aastal sõidukijuhtide seas läbi viidud küsitlusuuringu põhjal järgib kehtivat kiiruspiirangut linnadevahelistel põhiteedel 31% (2019. a 27%) ja kohalikel maanteedel 43% (2019. a 36%) juhtidest. 2019. aastaga võrreldes on sõidukijuhtide kiiruskäitumine paranenud vaid vähesel määral.

Kiiruseületamise peamiseks põhjuseks peetakse teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikut (68%) ja möödasõidu vajadust (62%). "See tähendab seda, et kui enamus hoiaksid piirkiirusest kinni, siis liiklejad mõjutaksid üksteist positiivselt ja sellega seoses väheneks ka möödasõiduvajadus," leidis Sepp.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on politsei sel aastal liiklusest tabanud üle 150 000 kiirusületaja. „Patrullid ja mobiilsed kaamerad aitavad liiklusjärelevalvet teha igapäevaselt üle Eesti ning kurb statistika näitab, et kahjuks on kiiruseületamine Eestis sotsiaalne norm. Politsei eesmärgiks pole karistada, vaid hoida ära rasked tagajärjed. Jätkame järelevalve tegemist, kuid ennekõike saab liiklusohutust tõsta iga juht ise, võttes jala gaasipedaalilt maha,“ ütles Loigo.

Nipid, kuidas piirkiirusest kinni pidada:

- Jälgi spidomeetrit, et kiirus oleks lubatu piires

- Järgi kehtestatud kiiruspiiranguid ning pane tähele, kaua need kehtivad

- Ole liikluses kohal ja ära tegele kõrvaliste tegevustega

- Planeeri tegevused aegsasti ette - nii ei pea kiirustama ka ootamatute takistuste tõttu, kuna on varuaega kohale jõudmiseks

- Võimalusel kasuta püsikiirusehoidjat

Liiklusohutuskampaania „Võta aega, mitte elu“ kestab 8. augustini televisioonis, raadios, välimeedias ja internetis.

Vaata infot ka siit ja sealt!