Muinsuskaitseamet võttis Paide kesk- ja varauusaegse hoonestusala ajutise kaitse alla (1)

Järva Teataja
Copy
Suur-Aia tänava arheoloogilise eeluuringu põhitähelepanu keskendus kesklinnapoolse meetrise kultuurikihi uurimisele.
Suur-Aia tänava arheoloogilise eeluuringu põhitähelepanu keskendus kesklinnapoolse meetrise kultuurikihi uurimisele. Foto: Dmitri Kotjuh

Paide vanalinna alal on viimastel aastatel hoogustunud ehitustegevus, mille käigus on järjest enam ohtu sattunud Paide kesk- ja varauusaegse hoonestusala arheoloogiliste jäänuste (arheoloogilise kultuurkihi) säilimine, mistõttu võtab Muinsuskaitseamet Järva maakonnas Paide linnas asuva kultuuriväärtusega ala ajutise kaitse alla.

Ajutise kaitsevööndi ala ulatub:

  • põhja pool Veski tänavast kuni u 40 m ja Laiast tänavast kuni u 150 m põhja poole,
  • lääne pool Väike-Aia tänavast 40–140 m ja Suur-Aia tänavast 16–115 m lääne poole,
  • lõuna pool Suur-Aia ja Karja tänava ristist piki Karja tänavat kuni Karja ja Pika tänava ristini ja piki Pikka tänavat kuni Mündi ja Pika tänava ristini,
  • kagu pool kuni Mündi tn 8 kinnistu loodeservani,
  • ida pool selle põhjapoolses osas Veski ja Parkali tänavate ristumiskoha lähedalt 25–80 m Parkali tänavast ida poole ning selle lõunapoolses osas maksimaalselt kuni 80 m lääne poole.

Miks kaitseala piire laiendatakse?

Suurem osa Paide keskaegse linnuse varemed on säilinud ning tolleaegse tänavavõrgu ja hoonete (raekoda, Katariina kirik, seek, veski) asukohad ajalooliste kaartide põhjal tuvastatud ning hõlmatud muinsuskaitseala piiridesse, kuid osad keskaegse tänavavõrgu osaks olnud tänapäeva tänavad (Suur-Aia ja Pika tn põhjapoolsed osad, Vee ja Vainu tänavate idapoolsed osad) pole täielikult muinsuskaitsealasse hõlmatud.

Senised arheoloogilised uuringud on toimunud enamjaolt tänavate tsoonis, mistõttu valdava osa kesk ja varauusaegsete kruntide arheoloogilise kultuurkihi kohta info puudub, kuid osadel kinnistutel, kus arheoloogilisi uuringuid on tehtud (nt Posti tn 122 , Rüütli tn 103 ja Rüütli tn 124 ), on varasemate ehitusjäänuste olemasolu kinnitust leidnud – see tõendab varasemate tänavavõrgu vaheliste alade hoonestuse olemasolu.

Kuna info varasema hoonestusala kohta on Muinsuskaitseametile ajalooliste materjalide põhjal teada, siis määrati eelmise aasta mais Suur-Aia tänava rekonstrueerimise põhiprojektis arheoloogiline uuring ka väljaspool muinsuskaitseala olevale lõigule Pärnu ja Karja tänava vahelisel alal. Arheoloogiliste uuringute käigus 2021. aasta juunis avastatigi Suur-Aia tänaval nii linnakindlustuseks olnud (valli)kraavi olemasolu kui ka linna arheoloogiline kultuurkiht.

Lisaks Suur-Aia rekonstrueerimise projektile on lähiajal algamas ka Pika tänava ümberehitus ning Paide reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) ja sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ning rajamine. Ka need tööd ulatuvad kesk- ja varauusaegse hoonestuse alale muinsuskaitsealast väljapool.

  • MuKS § 22 tulenevalt kohaldatakse ajutise kaitse alla võetud asja või maa-ala suhtes mälestise kohta käivaid nõudeid ja kitsendusi. Ajutise kaitse all oleva asja või maa-ala omanikul või valdajal on mälestise omaniku või valdaja õigused ja kohustused, sh uuringukulude hüvitamise ja toetuste taotlemise õigus.
  • MuKS § 33 lg 1 keelab mälestist ohustada, rikkuda või hävitada. Kõik mälestist füüsiliselt mõjutavad tööd tuleb eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ja saada nendeks luba.

Asulakoha selles osas, mis jääb muinsuskaitsealast välja, on ajutise kaitse eesmärgiks tagada arheoloogilise kultuurkihi säilimine ning kaevetöödel arheoloogiline uuring, kuid MKA ei sea kitsendusi töödele, mis pinnasesse ei sekku ja arheoloogilist kultuurkihti ei ohusta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles