Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization - WHO) soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Eestis vähenes ainult rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus 2020. aastal eelnevaga võrreldes kõikides vaadeldud vanuserühmades (1 nädal, 1-, 3- ja 6 kuud) keskmiselt kolm protsenti. Ühenädalaselt oli üksnes rinnapiimatoidul 82 protsenti, ühekuuselt 75 protsenti, kolmekuuselt 62 protsenti ja kuuekuuselt 20 protsenti ühe aasta vanustest lastest.
Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud (22.–26. nädala vanuses). Statistikas on näha, et vaid rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus aasta-aastalt väheneb ja suureneb osalisel rinnapiimatoidul ehk koos lisatoiduga rinnapiima saavate laste arv. 2020. aastal sai koos lisatoiduga rinnapiima kolmekuuselt 21 protsenti lastest – 2,2% enam kui aasta varem, kuuekuuselt 50 protsenti (+1,6%) ja üheaastaselt 33 protsenti (+0,4%) ühe aasta vanustest lastest.
„Olgugi, et seitse aastat tagasi oli kuuekuuselt üksnes rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus poole suurem kui praegu, siis on positiivne, et selle aja jooksul on kasvanud üldse rinnapiima saanud laste osatähtsus üheksa protsenti,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.
Maakondade võrdluses oli pooleaastaselt rinnapiima saavate laste osatähtsus üheaastaste laste hulgas kõrgeim Hiiumaal (90%). Sellele järgnesid 74–75 protsendiga Võru-, Tartu-, Saare- ja Harjumaa. Kõige väiksem oli kuuendal elukuul rinnapiima saavate laste osatähtsus Viljandi-, Valga- ja Läänemaal.
Igal aastal on augusti esimesed seitse päeva pühendatud ülemaailmselt rinnaga toitmisele. Eesmärk on rõhutada imetamise ja rinnapiimaga toitmise kasu nii imiku tervisele ja heaolule kui laiemalt ema tervisele, keskendudes heale toitumisele ja vaesuse vähendamisele.