Põllumeeste ja mesinike koostöö kannab vilja ja annab nektarit

Mesilased. Foto: Urmas Luik

Taimekasvatajate, mesinike ja seotud ametnike ühiste pingutuste tulemusena on meil ka tänavu põhjust rõõmustamiseks – praegu teadaolevate andmete kohaselt ei ole taimekaitse tõttu mesilasi hukkunud. Nüüdseks on kõige suurema riskiga aeg möödas, sest peamine osa taimekaitsetöödest on tehtud.

„Heameelt teeb, et juba mitmendat aastat ei ole taimekaitsevahendid teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist. Seeläbi saab üha enam kinnitust juba tavaks saanud talvisel koostöö seminaril kutseliste mesinike esindaja Mart Kullamaa öeldud suurepärane mõte – koostöö kannab vilja ja annab nektarit,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreen. „Senise edu puhul on võtmetähendusega olnud just põllumeeste, mesinike ja seotud ametkondade omavaheline suhtlemine ning koostöö ühise eesmärgi nimel,“ lisas Kreen.

Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu esindaja mesinik Mart Kullamaa rõhutas samuti osapoolte koostöö olulisust. „Tihedam suhtlus viib parema arusaamani teineteise tegevustest ning vajadustest, mis omakorda võimaldab maksimeerida mõlema poole kasu ja minimeerida võimalikke riske,“ ütles Kullamaa. "Hea meel on tõdeda, et viimaste aastate koostöö mesindusorganisatsioonide, Põllumajandus-Kaubanduskoja ning ametkondade vahel on edukalt aidanud lõhkuda varasemaid vildakaid stereotüüpe, milles mesinike ja taimekasvatajate huvid kippusid vastanduma. Kuigi looduslike tolmeldajate seisund Eestis on õnneks veel võrdlemisi hea, siis taimekasvatajad saavad aru ka kodumesilaste olulisusest ning on seetõttu muutunud mesinike suhtes palju avatumaks ja vastutulelikumaks. Selle üle on väga hea meel," lisas Kullamaa.

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud vaid üks kaebus, mis on seotud mesilaste suurenenud suremusega. „Kevadeks hukkunud perede mesilastest võetud proovist leiti herbitsiidi jälgi, mis jäid alla määramispiiri. Seega ei ole mesilaste hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendite kasutamist,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Eva Lind. „Teadlikkuse kasv taimekaitsevahenditest ja nende õigest kasutamisest, samuti kõigi osapoolte omavaheline koostöö viib meid soovitud tulemuseni. Eestis registreeritud ja müügil olevate taimekaitsevahendite puhul võib olla kindel, et korrektsel kasutamisel ei põhjusta need ohtu endale ega ümbritsevale keskkonnale,“ rõhutas Lind.

„Tunnustame põllumehi, kes on taimekaitsetöödel olnud tähelepanelikud ja kohusetundlikud suure hulga erinevate nõuete täitmisel. Meile – taimekasvatajatele – on tolmeldajate hea tervis oluline ja peame jätkuvalt tähtsaks, et taimekaitse tõttu ei tohi tolmeldajad kannatada,“ lisas Kreen. Tänapäevane taimekasvataja arvestab igakülgselt loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast. Terved taimed ja toimekad tolmeldajad on taimekasvataja edu võti.

Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud teinud tihedat koostööd ja panustanud nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse kui põllumajandusvaldkonna kasukoosluse saavutamisse. Tehtud on mitmeid erinevaid lisategevusi ning endiselt on suur rõhk kõikide osapoolte teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustel. Sel aastal on kavas rohkem teavitust suunata ka koduaiapidajatele, sest valesti arvutatud ja valel ajal kasutatud taimekaitsevahendid võivad omada suurt negatiivset mõju nii õitsvatele puudele lendavatele mesilastele kui ka töödeldud aladel liikuvatele lastele. Lisaks on jätkuvalt tähelepanu all ka raudtee- ja maanteehooldusel taimekaitse riskide vähendamine.