Koroonaviiruse levimuse seireuuring algab taas

Seireuuringu käigus tehti koroonaviiruse vastaste antikehade analüüs 2290 osalejale, kellest pooltel olid antikehad olemas. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tartu Ülikooli teadlased alustavad Vabariigi Valitsuse palvel 5. augustil taas koroonaviiruse levimuse seireuuringut. 16. augustini vältav seireetapp aitab saada ülevaate nii viiruse levimusest täiskasvanud elanikkonnas kui ka viirusevastase immuunsuse kujunemisest ühiskonnas.

Viimase kuu jooksul hoogsalt kasvanud nakatumisnäitajad on muutnud regulaarse seireuuringu taas vajalikuks, et koroonaviiruse levikuga seotud riske paremini hinnata. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul ei piisa praeguse viiruseolukorra riskitaseme hindamisel pelgalt uute nakatunute statistikast, sest suur hulk elanikke on saavutanud kas haiguse läbipõdemise teel või tänu vaktsineerimisele viirusevastased antikehad. Kalda kinnitusel on senine kogemus näidanud, et kui antikehadega inimesed peaksid uuesti nakatuma, siis põevad nad koroonat kergemalt ja haiglaravivajadus kasvab aeglasemalt, kui see oli ajal, mil viirusevastase immuunsuse tase ühiskonnas oli madalam.

„Seepärast on viiruseolukorra riskitaseme hindamiseks ja võimalike piirangute üle otsustamiseks tarvis saada ülevaade nii antikehade olemasolust kui ka sümptomitega ja haigustunnusteta nakatunute hulgast täiskasvanud elanikkonnas. Samuti annab meie uuringu küsitluse osa võimaluse hinnata, kui suur osa täiskasvanutest põeb koroonat korduvalt,“ selgitas Kalda.

Seireuuringu osana toimuv käitumisuuring võimaldab saada muu hulgas ettekujutuse inimeste meelsusest piirangute ja vaktsineerimise suhtes. Viimane on oluline ennekõike nende puhul, kes pole mingil põhjusel veel kaitsesüsti saanud. „Arvestades peatset suvepuhkuste lõppu ning lähenevat uue kooliaasta algust, annavad uuringutulemused vajalikku infot ühiskonnaelu edasist korraldust puudutavate otsuste langetamisel,“ sõnas Kalda.

Uuringus osalemine

Seireuuringu korraldus jätkub endisel moel. Uuringusse kutsutakse täiskasvanud elanikke juhuvalimi alusel üle Eesti. Valimisse sattunutele saadab uuringufirma Kantar Emor osalemiskutse ning palub täita veebiküsimustiku. Seejärel saadetakse osalejatele proovivõtu aja broneerimiseks veebilink või helistatakse Medicumi ja Synlabi ühisest testimise kõnekeskusest, et leppida kokku aeg sobivasse testimispunkti tulekuks. Testimispunktis võetakse koroonaviiruse proov ninaneelust ja samas saab anda veeniverd koroonaviirusevastaste hulga määramiseks. Proovivõtt vältab kokku umbes 10 minutit. Puudega inimesed, eakad ja piiratud liikumisvõimega inimesed saavad tellida koju testimisbrigaadi.

Testi tulemustest teavitatakse osalenut kolme päeva jooksul. Tulemused kantakse patsiendiportaali. Positiivse viiruseproovi andnud inimestega suhtleb uuringumeeskond kahe kuni nelja nädala jooksul, et jälgida haiguse kulgu.

Uuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Rohkem infot koroonaviiruse antikehade määramise kohta on koroonatestimise kodulehel. Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.