Taasiseseisvunud Eestis on raudteel reisinud üle 215 miljoni sõitja

Elroni reisirong Tamsalus. Foto: Marianne Loorents

Alates 1990. aastate teisest poolest kuni 2020. aastani reisis Eesti raudteel aastas keskmiselt ligi 6 miljonit sõitjat. Viimastel aastatel on aga sõitjate arv raudteel võrreldes taasiseseisvunud Eesti algusaastatega ligi poole võrra väiksem. Statistikaameti koduleheküljel vaadati lähemalt, kuidas on rongisõitjate arv aastate jooksul muutunud.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguspäevil, 1991. aastal oli rongisõitjaid 15,9 miljonit. Järgnevatel aastatel suurenes sõitjate arv veelgi ja 1993. aastal veeti raudteel juba 16,7 miljonit reisijat. Rongisõitjate arvu haripunktile järgnes aga suur langus, 1997. aastaks oli raudteel reisijate arv 1993. aastaga võrreldes langenud 66% võrra ehk 5,6 miljonini. Sõitjate arvu vähendas liinide sulgemine lagunevate raudteede ja puuduliku kasumlikkuse tõttu. Rongisõitjate arvu vähenemises mängis rolli ka isiklike sõiduautode üha kasvav hulk.

Pärast 1997. aastat hakkas rongisõitjate arv aga uuesti kasvama ja seda aastani 2000, mil sõitjaid oli 7,3 miljonit. Seejärel hakkas raudteel sõitjate arv taas kahanema, 2013. aasta madalpunktis oli reisijaid vaid 4,2 miljonit. Rongisõitjate arvu languse tingis raudteede remont enne uute rongide saabumist Eestisse. Alates 2014. aastast on rongisõitjate arv aasta-aastalt suurenenud ja 2019. aastal oli reisijaid isegi kaks korda enam kui 2013. aastal, 8,4 miljonit. Rongisõidu populaarsuse tõusule aitas kaasa Eesti reisirongide operaatorfirma Elroni tänapäevaste rongide kasutuselevõtt.

Möödunud aastal mõjutas rongisõitjate arvu oluliselt koroonaviirus ja sellega seotud piirangud. Reisijaid oli ligi 6 miljonit, mis on 29% võrra vähem kui 2019. aastal. Mõjutatud olid ka rahvusvahelised rongiliinid, mis suleti viirusohu tõttu 2020. aasta märtsis ja mida pole senini taasavatud.