Muutub isikut tõendavate dokumentide taotlemine

Foto: Politsei

Üleeuroopaliselt võetakse veel käesoleval aastal kasutusele biomeetrilised isikutunnistused, mis tähendab, et alates 23. augustist lisatakse sarnaselt passile ja elamisloakaardile sõrmejäljed ka ID-kaardile.

„Nii Eesti kui ka teised liikmesriigid lisavad alates käesoleva aasta teisest poolest sarnaselt passidele ka isikutunnistuste kiibile sõrmejäljed. Biomeetria lisamine isikutunnistusele on Euroopa Liidu ülene kokkulepe, mille eesmärk on turvalisuse ja julgeoleku parem tagamine tõhusama isikusamasuse kontrollimise teel,“ rääkis Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik.

Kraavik lisas, et kuigi Eesti isikutunnistused vastavad juba täna rahvusvahelistele turvalisuse nõuetele, siis on oluline tõsta ühtselt kõikide liikmesriikide isikutunnistuste turvalisuse taset. „Euroopa Liit, sealhulgas ka Eesti, toetab võitlust identiteedipettuste ja isikut tõendavate dokumentide võltsimise vastu. Biomeetriliste andmete lisamine sarnaselt passidele ka isikutunnistusele, on vajalik nii isikusamasuse kui ka dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ning nende dokumentide turvalisemaks kasutamiseks näiteks Schengeni sisesel reisimisel. Sellega astume järjekordse sammu kuritegevuse vastu võitlemisel. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse andmekaitse põhimõtetest ning andmetele on juurdepääs üksnes selleks õiguslikku alust omavatel ametnikel oma tööülesannete täitmiseks,“ kinnitas Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Marit Abrami sõnul kehtib muudatus uut ID-kaarti taotlema minnes ja inimesed ei pea hakkama kehtivat ID-kaarti uue vastu vahetama enne selle kehtivusaja lõppu. Samuti ei pea inimene sõrmejälgi uuesti andma, kui sõrmejälgede viimasest andmisest, näiteks passi taotlemisel, on möödas vähem kui kuus aastat. Tema sõnul on kõige mugavam ja soodsam viis oma andmete kontrollimiseks ja uue dokumendi taotlemiseks kasutada politsei iseteenindust internetis: iseteenindus.politsei.ee.

„Kui inimesel on nõuetekohane foto, allkirjanäidis ning tema sõrmejäljed kehtivad, saab dokumenti taotleda kodust lahkumata. Kui andmed on puudulikud, tuleb külastada PPA teenindussaali, kus asuvad digikioskid, milles saab tasuta teha nii nõuetekohase foto, anda sõrmejälgi kui allkirjanäidist. Seejärel saab taotlemist jätkata internetis PPA iseteeninduskeskkonnas, kuhu digikioskis antud andmed automaatselt edasi liiguvad. Dokumendile järele tulemiseks soovitame eelnevalt broneerida aeg: broneering.politsei.ee, nii saab dokumendi kätte loetud minutitega,“ sõnas Abram.

Siseministri määrusega lihtsustatakse nende inimeste isikutunnistuse, elamisloakaardi, elamisloa või -õiguse taotlemise protsessi, kelle terviseseisund ei võimalda inimesel isiklikult taotluse esitamiseks PPA teenindusse kohale ilmuda. Arstitõendi esitamisel ei tule edaspidi dokumendi taotlemisel sõrmejälgi anda, kui viimasest sõrmejäljehõivest on möödas vähem kui 11 aastat. Seega ei ole neil inimestel vaja kohale ilmuda järgneval kahel isikutunnistuse ja elamisloakaardi taotlemise korral ning nad saavad, nii nagu praegu, dokumendi mugavalt taotleda PPA iseteeninduskeskkonnas. Samuti jääb endiselt alles võimalus, et kui Eestis viibiva isiku terviseseisund ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult PPA teenindusse minna, saab PPA ametnik taotluse ja biomeetriliste andmete võtmiseks minna tema elu- või viibimiskohta. Sõrmejälgede kehtivusaja pikendamise muudatus ei puuduta passide taotlemist, sest pass ei ole Eestis kohustuslik dokument.

„Töötame igapäevaselt kõikide ametiasutustega koostöös selle nimel, et olla rohkem näoga inimeste poole - tuua teenus inimestele lähemale, lihtsustada erinevaid protsesse ning neid võimalikult mugavaks muuta, hoides seejuures aga meie kõige olulisemat fookust, turvalisust ja julgeolekut,“ rääkis Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraaavik.

Euroopa Liidu määrus, mis kohustab alates 2021. aasta teisest poolest ka ID-kaartidel biomeetriat kasutama, võeti vastu 2019. aastal. Uued biomeetrilised isikutunnistused on käesoleva aasta augusti algusest paljud liikmesriigid juba kasutusele võtnud, sh näiteks Soome, Saksamaa ja Tšehhi.