Enamik eestlastest kasutab sularaha vähem kui 100 eurot kuus

Anne Põder
, ajakirjanik
Copy
Kaardimaksed olid häiritud. Foto on illustratiivne.
Kaardimaksed olid häiritud. Foto on illustratiivne. Foto: Peeter Lilleväli

Ligi veerand (23 protsenti) eestlastest ütles sel kevadel, et ei teinud eelneval kuul ühtegi makset sularahas. Seda on ligi kaks korda enam kui Lätis (13 protsenti) ja Leedus (12 protsenti), selgub Swedbanki tellitud uuringust.

Keskmiselt iga teine vastanu kasutas sularaha kuni 25 protsendil tehingutest. Kõik tehingud tegi sularahas 0,4 protsenti küsitluses osalenud eestlastest ning 3 protsenti lätlastest ja leedulastest.

Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles, et sularaha kasutamine on selgelt vähenemas ja tänu erinevatele makselahendutele suureneb ka nende inimeste hulk, kes enam üldse sularaha ei vaja. "Meie arvates on see igati positiivne trend, sest suurendab nii turvalisust kui ka läbipaistvust majanduses,“ märkis ta.

Sularaha kasutanud inimestel paluti hinnata eelneva kuu jooksul kasutatud sularaha kogust, mis enamikel (53% eestlastest, 48% lätlastest ja 38% leedulastest) jäi alla 100 euro. 100-300 eurot sularaha kasutas keskmiselt 25 protsenti vastanutest.

Vanuserühmadest paistsid uuringus osalenud eestlaste puhul üllatuslikult kõige väiksema sularahakasutusega silma pensioniealised, kellest suisa 35 protsenti ei teinud enda sõnul eelneval kuul ühtegi sularahamakset ja veel 50 protsenti kasutas sularaha vaid kuni veerandini maksete kogusummast. Ülejäänud vanuserühmades jäi mitte ühtegi sularahamakset teinud eestlastest vastajate hulk 17-25 protsendi juurde. Leedus ei kasutanud sularaha eelneval kuul 20 protsenti vanemaealistest ja Lätis 14 protsenti.

Ulla sõnul on vanemaealiste vähenev huvi sularaha kasutamise vastu positiivne nähtus. "Kuna tegemist oli veebiküsitlusega, siis ilmselt olid osalenud eakad keskmisest veidi digipädevamad ja neil on oskused mugavate digitaalsete maksete kasutamiseks. Pensioniealiste inimeste digioskuste kasvatamine on ka meie kui panga jaoks väga oluline, sest see võimaldab neil oma rahaasjadega ümber käia oluliselt teadlikumalt ja turvalisemalt,“ lisas ta.

Uuring viidi läbi kevadel 2021, uuringus osales 1004 inimest Eestist, 1005 Lätist ja 1001 Leedust. Küsitlusele vastasid 18–75aastased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles