Sisuturundus
Kuidas on ajaloo jooksul muutunud logistika mõiste ja roll ärivajaduste kujundamisel?
Tehnoloogilised läbimurded, uued turule sisenejad, kasvav konkurents ja pidevalt muutuvad klientide vajadused muudavad lisaks ettevõtete strateegilistele plaanidele ka logistika tähtsust nendes. Tavaliselt mõistetakse logistika all toodete transportimist ühest kohast teise, kuid logistika tähtsus on muutunud, kuna ettevõtted seisavad silmitsi keerukate väljakutsetega. Nüüd kirjeldavad ärisektorid logistikat sagedamini kui eduka tarneahela elementi, mis aitab suurendada toodete tootmise, saatmise ja tarnimisega tegelevate ettevõtete müüki ja kasumit. Vaatame lähemalt, kuidas logistika roll on viimase sajandi jooksul muutunud.
Alates relvade tarnimisest kuni kaupade vedamiseni ärilistel eesmärkidel
Vana-Rooma ja Kreeka sõdu võib pidada tänapäevaste logistikasüsteemide aluseks. Just Vana-Roomas töötati välja tõhus logistikastrateegia süsteem, mis pakuks sõjaväele sõja võitmiseks vajalikke tooteid ja tööriistu. Keskajal olid linnused ja lossid justkui laod, mis toetasid ümbritsevate külade majandust. Paar aastakümmet hiljem, tööstusrevolutsiooni ajal, liikus logistika jõudsalt edasi - kaubavedusid alustati lisaks maanteedele ka raudtee ja laevaga. Kaupade nõudluse kasvades kasvasid ka ettevõtted ja koos nendega paranes ka logistika. Uued tehnoloogilised leiutised on hõlbustanud ja kiirendanud paljusid protsesse alates kaupade saabumisest ja mahalaadimisest kuni nende kvaliteetse ladustamiseni. Arutleme tarneahela olulisemate muudatuste üle laiemalt.
Logistika aastani 1900 - kohalik ja piirkondlik varustamine
Kuni tööstusrevolutsioonini toimus logistika ainult kohalikul tasandil ja tavaliselt piirduti ainult lähipiirkondadega. Näiteks kasvatas ja lõikas põllumees nisu, viis selle veskisse, viis jahvatatud jahu pagarile ja küpsetas leiba, seejärel jõudis toode kohalikku külapoodi. Tööstusrevolutsioon hakkas aga tarneahela protsesse muutma. Raudtee ehituse algus tõi kaasa võimaluse vedada suuri koormaid pikki vahemaid. Tõsi, tol ajal piirdus tarneahel naaberriikidega.
20. sajandi algus - veoautode ja ladude täiustamine
Juba 19. sajandi lõpus peale sisepõlemismootori leiutamist, hakati lisaks sõiduautodele tootma ka maanteetranspordi kiirendamiseks mõeldud veoautosid. Lisaks leiutati 20. sajandi alguses esimene laadur, mis aitas kaupa kiiremini peale ja maha laadida.
Tarneahel 1930ndatest kuni 1950ndateni - uus leiutis
Teise maailmasõja ajal muutus logistika väga oluliseks - see aitas tagada sõjatehnika ja -tarvete tõrgeteta tootmise ning aitas sõjaväge varustada nappide varudega. Lisaks jätkus hoiustamissüsteemi arendamine. Eesmärgiks oli hoiuruumi tõhusam kasutamine ja optimeerimine nii, et tarned saaksid sujuvamalt toimuda.
Võib öelda, et ülemaailmsetes tarneahelates on suurimaks revolutsiooniks olnud konteinerite leiutamine kaupade transportimiseks ja muude transpordiliikide täiustamine, mis on vajalik kaupade tõhusa transpordi toetamiseks. Esimesed laevakonteinerid leiutati 1950. aastate keskel. Umbes samal ajal hakkasid transporditootjad ehitama sõidukeid, mis oleksid võimelised neid konteinereid vedama. Konteinerite leiutamine on olnud üks peamisi mootoreid, mis aitab ülemaailmset kaubandust tõhusamaks ja odavamaks muuta.
1960. ja 1980. aastad - protsesside automatiseerimine
Infotehnoloogia kasutuselevõtt hakkas populaarsust koguma 1960. aastate keskel. Sel ajal töötasid teadlased välja esimese arvutipõhise varude haldamise ja prognoosimise süsteemi. Kuni 1960. aastateni märgiti, edastati ja trükiti logistilisi andmeid paberile. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on parandanud logistikaprotsesse ja muutnud need tõhusamaks - varude haldamine on täpsem, veoautode marsruute on parem valida ja tellimusi saab täpsemalt jälgida.
Tarneahel 1980. ja 1990. aastatel - üleminek globaalsele mudelile
Termin „tarneahela juhtimine” võeti kasutusele 1980. aastatel ja arenenud arvutisüsteemid muutsid neid logistikaprotsesse veelgi. Uus tarkvara, nagu paindlikud arvutustabelid, kaardistamine ja marsruudi planeerimine, on hõlbustanud kulude jälgimist ja kasumi suurendamist. Kaupade ja saadetiste elektroonilise jälgimise hõlbustamiseks on leiutatud ka ettevõtte ressursside planeerimise süsteem ja RFID märgised.
Tarneahel praegu - tõeline globaliseerumine
Kogu see lugu viib meid globaalsete tarneahelate senise ja edasise muutumiseni. Kaubanduse intensiivsemaks muutumisega ja e-kaubanduse kasvuga on logistika astunud järgmise sammu - paljudes protsessides toimub digitaliseerimine ja automatiseerimine. Nüüd võimaldab transpordi haldussüsteem (TMS) näha reaalajas detailset teavet kauba seisundi ja asukoha kohta, võimaldab mahalaadimise ja pealelaadimise täpset kavandamist, optimaalse kauba transportimise marsruudi valimist ning aitab teha kulusid kokku hoidvaid otsuseid – osalise täituvusega kaubavedu, kütusekulu optimeerimine jne. Uusimate tehnoloogiate rakendamine logistikaprotsessides automatiseerib aja- ja töömahukad protsessid. See on oluliselt vähendanud tööjõukulusid ja vigade tekkimise ohtu, suurendanud tarneahela protsesside kiirust ja tõhusust ning parandanud varude haldamist.
See on teada tõde, et varem oli logistikas populaarne lasti käitlemine lastiomanike endi poolt, kuid tarneahela turu-uuringute ja nõustamise eestvedaja Armstrong & Associates sõnul dikteerib logistikavajadusi ja -trende nüüd globaliseerumine ning infotehnoloogia pakutavad võimalused. See on märkimisväärne tegur asjaolus, et üha rohkem ettevõtteid otsustab logistikaprotsessid tellida kolmanda osapoole spetsialiseerunud logistikaettevõttelt. Selline lähenemine integreeritud logistikateenustele, mida nimetatakse ka lühidalt 3PL-ks, on muutumas trendiks nii suurte kui ka väikeste ettevõtete seas. Kõiki ühendab sama eesmärk - püüda logistikaoperatsioone ja ressursse sujuvamaks muuta ja optimeerida. Nii toimides saavad ettevõtted keskenduda rohkem oma muude kompetentside kasvule.
Logistika - eduka tarneahela element
Ülemaailmne tarneahel on viimase 100 aasta jooksul teinud läbi tohutuid muutusi. 20. sajandi alguses kasutati logistika mõistet ainult sõjategevuses ja see tähendas armee varustamist vajalike vahenditega. Praegu, kiiresti muutuval turul ja ülemaailmses konkurentsis, muutub logistika iga ettevõtte lahutamatuks osaks eesmärkide saavutamisel, sest sellest sõltub tegevuse efektiivsus ja edu. Tänapäevane logistika ei tähenda enam ainult kaupade transportimist ja ladustamist - see on ka klienditeenindus, teabevahetus ja protsesside optimeerimine, et tõsta ettevõtte poolt pakutavate teenuste kvaliteeti ja kasumit.