Riik töötleb korterelamute elektritarbimist asustamata korterite tuvastamiseks

Mahajäetud kortermajad Martnas. Foto: Toni Läänsalu/Postimees Grupp

Rahandusministeeriumi tellimusel analüüsib statistikaamet kortermajade elektritarbimist, et selgitada välja tühjad eluruumid üle Eesti. Tegu on järjekordse sammuga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks riiklikul ja omavalitsuste tasandil.

„Analüüs viiakse läbi tühjenevate korterelamute projekti raames, et töötada välja lahendused ja meetmed tühjade ning pooltühjade korterelamute probleemile nii omavalitsuste kui ka kohalike elanike jaoks,“ selgitas rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaja Sõstra sõnul töötleb amet AS Elektrilevi võrguteenust kasutavate korterelamute elektritarbimise andmeid, et kaardistada tarbimiseta või väga väikese tarbimisega korterid kõigis omavalitsustes. „Arvutame ühe aasta elektritarbimise ning hindame selle põhjal, kui palju on tühje eluruume, kus elektri tarbimine puudub või on alla 100 kWh aastas. Kokkuvõtte tegemisel esitatakse andmed isikustamata kujul ehk tulemuseks on tühjade korterite arv igas korterelamus,“ täpsustas Sõstra.

„Analüüsi tulemusena selgub, kui palju on korterelamus kokku elektritarbimise andmete põhjal asustamata kortereid. See võimaldab meil hinnata piirkonnapõhiselt asustamata korterite osakaalu ja nii saame teada, kus on probleem tühjenevate korterelamutega kõige teravam,“ ütles Moskovtsev. „Lisaks saame kaardistada ja analüüsida elanikkonna kahanemise ning korterelamute tühjenemisega seotud probleeme. Kasutame saadud infot edasisel poliitikakujundamisel ja regionaalmeetmete väljatöötamisel. Omavalitsustel võimaldab info planeerida ruumilist arengut ja korraldada elamumajandust.“

2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegia järgi võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut ehk teisisõnu viis miljonit ruutmeetrit elamupinda ja 23 protsenti kõikidest korterelamutest.

Saadud andmeid on kavas kasutada ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringus „Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“. Selle eesmärk on koondada Eesti piirkondade kahanemisega seotud alusandmed, et analüüsida elamute asustatust omavalitsuste, asulate ja elamute täpsusega ning hinnata nende tühjenemise põhjuseid, trende ja riske. Uuringu viib läbi Tallinna tehnikaülikool ja selle tulemused avalikustatakse 2022. aasta alguses, sh korterelamute asustatuse analüüsi kokkuvõtted.

Elektriandmete kasutamise metoodikat tühjade korterite tuvastamiseks on katsetatud rahandusministeeriumi poolt läbiviidavas tühjenevate korterelamute projektis. Valminud on juhendmaterjal ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks, mis on abiks omavalitsustele ruumilise kahanemise prognoosimisel ja tegevuste kavandamisel. Projekti tulemused valmivad ja neid on kavas omavalitsustele ning avalikkusele tutvustada 2022. aasta alguses.

Uuring elektri võrguteenuse andmete töötlemiseks viiakse läbi andmekaitse inspektsiooni loal. Andmetöötlusega seotud küsimustele vastab statistikaamet: www.stat.ee.