Kaubavahetuse mahud kasvasid viiendat kuud järjest

Pärnu kaubasadam. Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juulis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 29% ning import 27%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalkütuste ning metalli ja metalltoodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Eestist eksporditi juulis kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 157 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta juuliga 17 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul on kaubavahetuse väärtus alates märtsist oluliselt muutunud – ekspordi väärtus on iga kuu ületanud 1,4 miljardi euro ja impordi oma 1,6 miljardi euro piiri. „Üha aktiivsema kaubavahetuse taga on nii mahtude suurenemine kui ka materjali hindade tõus. Võib arvata, et sarnane trend jätkub ka lähitulevikus, kuna Eestile oluliste partnerriikide ekspordi ja impordi kasv oli esimesel poolaastal üle 10%,“ selgitas Puura.

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga suurenes enim ehk 174 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 49 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 38 miljoni euro võrra elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Holland. Väljavedu kasvas enim Hollandisse ja Singapuri, kuhu viidi rohkem töödeldud kütteõli. Samuti suurenes eksport USA-sse, kuhu veeti rohkem telekommunikatsiooniseadmeid.

Reeksport Eestist kasvas 20%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 32%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud kütuste, metallijäätmete, okaspuu saematerjali ning okaspuust liistude eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalkütuseid, metalli ja metalltooteid, masinaid ja mehaanilisi seadmeid, elektriseadmeid ning transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas 104 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 76 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 51 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi juulis enim Soomest, Venemaalt ja Saksamaalt. Sissevedu suurenes kõige rohkem Venemaalt, Soomest ja Valgevenest. Venemaalt toodi sisse rohkem kütteõlisid ja ka okaspuidust saematerjali, Soomest elektrienergiat ja mootorikütust ning Valgevenest kütteõlisid.