Vanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt, kuid tugispetsialistidest on suur puudus

Paide Sookure Lasteaed. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Vanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt, kuid muret teeb erivajadusega lastele sobivate lasteaiarühmade ja tugispetsialistide puudus, selgub värskest alushariduse ja lapsehoiu uuringust.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on lasteaia ja lapsehoiu vajadus ja kättesaadavus Eestis, kuidas kujuneb lapsevanema tasu lasteaia ja -hoiu eest, kuivõrd vastavad lasteaedade ja lapsehoidude tingimused lapsevanemate ja laste vajadustele ning soovidele ning millised on laste hoidmise paindlikud ajalised võimalused ja erivajaduste toetamine lapsehoidudes ning -aedades. Eraldi analüüsiti KOV kulusid lapsehoiu ja lasteaedade korraldamisele ning õpetajate ja tugispetsialistide arvu.

Uuringu järgi moodustavad valdava osa Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud lasteaialaste erivajadustest keele ja kõnega seotud erivajadused: kõneravi vajadus, lisatoe vajadus eesti keelest erineva koduse keele tõttu ja kõnepuue või -häire. Lapsevanemate hinnangul on logopeedilise toe vajadus laialdane. Probleemina toodi taaskord välja tugispetsialistide puudus – uuringu andmetel selgus, et ühe täiskoormusele taandatud logopeedi töökoha kohta on KOVi lasteaedades keskmiselt 222 last ja ühe eripedagoogi kohta 471 last. Kuna ühes lasteaias ei ole sageli tugispetsialistidele täiskohaga töökoormust pakkuda, eeldab efektiivne tugiteenuste pakkumine praegu keskset koordineerimist ja lasteaedade omavahelist koostööd. Vanemate hinnangul saavad logopeedi ja psühholoogi teenust vajavatest lastest teenuseid kasutada vaid ligikaudu pooled. Neist omakorda poolte jaoks pole teenuse maht piisav.

„Aprillis käivitus sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Neli intensiivset töökuud annavad lootust arvata, et muutused on võimalikud ja lähiaastatel leiame lastega töötavate spetsialistide puudusele leevendust, vähendades teenuste ja hindamiste dubleerimist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Enamik Eesti Hariduse Infosüsteemis märgitud erivajadusega lasteaialastest käib lasteaia tavarühmas (85,4%), sobitus- ja erirühmas käib vastavalt 8% ja 7% lastest. Kuigi ligi pooltes omavalitsustes on KOVi hinnangul erivajadustega laste hoiuvõimalused piisavad ning täiendavaid lahendusi pole vaja luua, on siiski palju ka selliseid omavalitsusi, kus on vaja erivajadustega lastele lasteaia ja -hoiu tingimuste uuendusi. Mõnes KOVis on lasteaiakohtade üldisem puudus, mistõttu ei ole hetkel kõige olulisemaks peetud erivajadustega lastele lisakohtade või võimaluste loomist, vaid üldist lasteaiakohtade tagamist. Ligi pooled KOV ametnikud leidsid, et neil on vaja luua täiendavaid võimalusi erivajadusega laste toetamiseks, kuid seda piirab tugispetsialistide puudus.

Eestis on lasteaia kasutamine ja vanemate toetus sellele laialdane, koolieelne laste hoidmine korraldatakse peamiselt kohaliku omavalitsuse lasteaedades. Suurim osa lasteaias või lapsehoius käivatest lastest kasutavad KOVi lasteaeda – keskmiselt 55% 0–7aastastest lastest. Kokku oli 2019. a. 557 KOVi lasteaeda, mis moodustas 67% kõikidest lasteaedadest ja lapsehoiuteenuse pakkujatest. Sageduselt järgmine oli 192 asutusega eralapsehoid. Ligi pooled lapsevanemad kasutavad lasteaia- või hoiuga paralleelselt sugulaste, sõprade ja tuttavate tasuta abi lapse hoidmiseks. Lasteaia ja lapsehoiu võimaluste kättesaadavus on võrreldes 2015. aasta uuringuga samal tasemel.

Enamik lapsevanemaid arvab, et lastele on kasulik käia lasteaias või lapsehoius ning kõik lapsed peaksid vähemalt aasta enne kooli käima lasteaias või eelkoolis. Lapsevanemate küsitluse järgi käib 97% 6–7aastastest eelkooliealistest lastest lasteaias, eelkoolis või mõlemas. Lasteaias või eelkoolis õpetatavast koolieelsest õppest jääb kõrvale 3% ehk ca 422 last. Lasteaia kohustuslikuks tegemist alates 3. eluaastast toetavad aga vaid ligikaudu pooled lapsevanemad ning võrreldes eelneva uuringuga ei ole selle toetamine oluliselt muutunud. Lasteaeda või -hoidu ei kasutanud ca 5% eelkooliealistest lastest seetõttu, et neil ei olnud sobivat kohta. Kohapuuduse probleem on suurem 1,5–3aastaste seas, kellest 7% ei kasutanud lasteaeda või -hoidu. Küsitluses esitasid KOVid plaani luua kahe aasta jooksul lasteaedadesse või -hoidudesse lisakohti 79% mahus neist lastest, kes 2020 sügisel olid koha ootel.

KOVide kulud KOVi lasteaedadele olid 2019. aastal 317 miljonit, ühe lasteaias käiva lapse keskmine lasteaiakulu oli 5340 eurot aastas. Seejuures koguti vanematelt 2019. aastal KOVi lasteaia eest 42 miljonit eurot, mis katab 13% KOVi lasteaedade kuludest. Kohatasud erinevad piirkonniti ning sellest on tingitud ka rahulolu erinevus - mida kõrgem on tasu, seda madalam on vanemate rahulolu. Kohatasuga ei ole üldse rahul ca 20% vanematest.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli Eestis 2019. a 7348 lasteaiaõpetajat ning 3950 abiõpetajat ning täiskoormusele taandatud õpetaja kohta oli rühmas keskmiselt 8 last ning abiõpetaja kohta 16 last.

Uuringu läbiviimiseks tehti päringuid riiklikesse registritesse ning küsitleti nii kohalike omavalitsuste ametnikke kui lapsevanemaid. Lapsevanemate küsitlusega koguti 3 444 0–7aastase koolis mittekäiva lapse vanemalt vastused 4 583 eelkooliealise lapse kohta. KOVide küsitlusele vastas 74 KOVi 79st. Praegune uuring on 2015. aasta sarnase uuringu jätku-uuring.

Alushariduse ja lapsehoiu uuringu raport.