Omavalitsused arutasid riigi korraldatava 13 sotsiaalteenuse- ja toetuse üle andmist kohalikele omavalitsustele

Eurod. Pilt on illustratiivne. Foto: Igor Golovniov/ZUMAPRESS.com

Kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade juhid ning sotsiaalvaldkonna spetsialistid andsid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu omapoolse tagasiside ja arvamuse detsentraliseerimise kohta.

Uued ülesanded omavalitsustele tähendavad nende jaoks ka suurenevaid kulusid näiteks personali, töövahendite, töökohtade näol. Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL-i) asedirektor Jan Trei tõi välja, et ELVLi üks lähtealuseid riigieelarve läbirääkimistel Vabariigi Valitsuskomisjoni ja liidu vahel on kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel ning kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. „Teatud sotsiaalkaitse valdkonna teenuste omavalitsuse pädevusse andmise eesmärk on, et teenus muutuks inimese jaoks paremini kättesaadavaks ning teenuse teekond lüheneks. Omavalitsustele on oluline, et suureneks võimalus ise oma raha kasutuse ning teenuste ja toetuste üle otsustada,“ sõnas Trei. Liidu asedirektor rõhutas, et loomulikult vajavad omavalitsused sotsiaalkaitse ülesannete täitmiseks ka riigi tuge, nende hulgas abi arendustega, koolitustega, koordineerimisega ja tuge kõigi välja toodud eelduste täitmiseks. Samuti on vaja luua omavalitsuste ülesed IT-lahendused; tagada kõiki teemasid katvate koolituspakkumiste olemasolu, riigi poolt vajame tellimust haridusasutustele vajaliku personali tagamiseks. „Linnad ja vallad vajavad ka seda, et riik soodustaks uute teenuseosutajate tekkimist alakaetud valdkondades ja looks eeldused olemasolevate teenuseosutajate kvaliteedi tagamiseks,“ lisas Trei.

Sotsiaalministeerium on teinud esialgsed ettepanekud detsentraliseerimiseks, mille kohaselt soovitakse anda kohalike omavalitsuste pädevusse muuhulgas puudega inimestele (sh lapsed, tööealised, vanemaealised) abi korraldamine terviklikult; lisada kohalike omavalitsuste tulubaasi puudega laste toetusfondi rahad; erihoolekandeteenuste (va institutsionaalsed erihoolekandeteenused) korraldamine; enne 2001. aastat erihoolekandeteenustel viibinud isiku üldhooldusteenuse korraldamine ning eestkostetava lapse toetus.

„Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline, et sotsiaalsüsteem areneks ning inimene saaks parimat võimalikku tuge oma kodukohas. Omavalitsustel on juba täna meie valdkonnas kandev roll ning suurema vastutuse võtmine inimese heaolu eest on hea võimalus seda tugevdada,“ sõnas Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Asekantsler rõhutab, et detsentraliseerimise plussiks on see, et abi saamise teekond muutub lihtsamaks. Inimese abivajaduse hindamine muutub terviklikumaks ja dubleerimist valdkondade vahel ei toimu. „Muutuse tagajärjel on inimestele mõeldud teenused disainitud nii, et tekib selge alguspunkt, eeldatavalt kohalik linn või vald, kuhu pöörduda, vajadusi hinnatakse terviklikult, abi saab pakkuda kodu lähedal ning dubleerimisest vabanevat ressurssi saab kasutada rohkemate erialaspetsialistide kaasamiseks,“ lisas Kuuse.

Liidu asedirektor Jan Trei rõhutas kokkuvõtteks, et põhimõtteliselt on omavalitsused nõus detsentraliseerimise eesmärkidega. Leitakse, et selles suunas tuleks liikuda, kui seeläbi on võimalik muuta teenus inimeste jaoks paremaks ja teenus kättesaadavamaks. Protsess on algusjärgus ja erinevad ettepanekud vajavad põhjalikku analüüsi. Väga oluline on planeeritavate tegevuste ajaraam ja selle paindlikkus, mis võimaldaks muudatusi rakendada vastavalt sellele, kui eeldused positiivseks täitmiseks on tagatud. Vastasel korral viiakse probleemid ainult ühest kohast teise ja luuakse uusi probleeme.