Uuring: viiendik Eesti noori plaanib viie aasta pärast teenida üle 2500 euro kuus

Eesti inimeste arvates kuulub keskklassi inimene, kelle keskmine netosissetulek jääb kuus 2100–3013 euro vahele. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viiendik Eesti noortest eeldab, et nende netosissetulek on viie aasta pärast enam 2500 eurot kuus, selgub SEB korraldatud uuringust. Noorte meeste osakaal, kes loodavad tulevikus sellist palka saada, on poolteist korda suurem naistest.

Uuringu andmetel saab neljandik (23%) hiljuti Eesti tööturule sisenenud noortest kuus palgana kätte 501-800 eurot, teine neljandik (24%) teenib üle 1200 euro ning 38% sissetulek jääb igakuiselt vahemikku 801-1200 eurot.

Lätis on noorte palgad veidi tagasihoidlikumad – 501-800 eurot saab iga kuu palka 37% noortest, ligi kolmandik saab palka kuni 1200 eurot ning vaid 7% küsitletud noorte palk küündib üle 1200 euro kuus.

Leedus jääb kõige sagedamini noorte palganumber 501-800 euro vahele (36%), kuid neid, kes saavad üle 1200 euro palka, on rohkem kui Lätis ehk 15%.

Palgatõusu ja karjääri edenemise suhtes on Eesti noored optimistlikud. Viie aasta perspektiivis ootavad noored korralikku sissetulekute suurenemist. Iga viies neist eeldab, et teenivad viie aasta pärast üle 2500 euro kuus ja sama suur hulk näeks tulevikupalgana 2001-2500 eurot kuus. 27% arvab, et nad teenivad igakuiselt 1501-2000 eurot ning 22% noortest plaanib teenida 1201-1500 eurot.

„Noorte kõrged palgaootused ei ole ebarealistlikud, sest ainuüksi Eesti keskmine palk on viimase viie aasta jooksul kasvanud pea kolmandiku võrra. Lisaks tõuseb pärast tööturule sisenemist noorte palk tihti väga kiiresti. Eesti eripäraks võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on see, et noorte tõus karjääriredelil on kiire ja oma tööelu kõrgeima palgatasemeni jõutakse juba 30ndates eluaastates,“ kommenteeris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kui üle 1200 euro ulatuvates palgavahemikes on noorte meeste ja naiste osakaalud peaaegu võrdsed, siis rohkem kui 2500 eurot kuus loodab tulevikus saada siiski märgatavalt suurem osakaal mehi (28%) kui naisi (18%).

„Kuigi sooline palgalõhe on aastatega vähenenud, püsib see endiselt liiga suur. Suur mõju sellele on meeste ja naiste erinevatel karjäärivalikutel, kuid teenitav palk on kindlasti seotud ka julgusega seda tööandjalt küsida. Mehed on selles tihtipeale isegi liialt ambitsioonikad, samas naised võiksid palgaläbirääkimistele minna palju julgemate nõudmistega,“ lisas Nestor.

Teiste Balti riikide noorte palgaootused on mõnevõrra madalamad. 36% Läti ja 28% Leedu noortest eeldab, et nende netosissetulek ületab viie aasta pärast 2000 eurot kuus, samas kui Eestis soovib sellist summat teenida 42% noortest.