Oktoobriga algab aju- ja koertega jaht

Jahihooaeg Foto: Andra Hamburg/EJS

1. oktoobril algab ajujahihooaeg sõralistele ulukitele. Nädalavahetustel peetavad ühisjahid võivad suurendada metsloomade liikuvust. Eesti jahimeeste selts kutsub seetõttu inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.

„Oktoobriga algava aju- ja koertega jahi eesmärk on uluksõraliste arvukuse reguleerimine,“ ütles EJS-i president Margus Puust. „Seda tehakse lähtudes teadlaste ettepanekutest ja vastavalt maakondlike jahindusnõukogude kokkulepetele. Jahimeeste peetavad ühisjahid võivad ulukite liikuvust suurendada ja seetõttu palume liiklejatel olla tavalisest tähelepanelikumad. Seda eriti nädalavahetustel,“ ütles Puust.

Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 5063 põtra, 3148 punahirve, 8335 metssiga ja 24 428 metskitse. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

Nõuanded ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:

• Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumisest.
• Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates, ei tasu neid karta. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
• Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
• Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
• Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.