Järgmisel aastal tõuseb üksi elava pensionäri toetus, samuti ootab riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajaid palgafondi tõus

Kui riigikogu valitsuse algatatud eelnõu vastu võtab, saab tulevikus teise pensionisambasse panustada rohkem raha. Foto: Arvo Meeks

Valitsus otsustas 2022. aasta riigieelarves tõsta üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole. Lisaks tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14%, asendushoolduse töötajate palgafond kuni 10% ning riigi toel luuakse perelepitussüsteem, et võimaldada lahus elavatel lapsevanematel sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid lapse heaolust lähtuvalt.

Valitsus kinnitas ka püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks, et jätkata kogukonnapsühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise esmatasandi teenustega suuremas mahus ka järgmisel aastal.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on väga positiivne, et valitsus otsustas leevendada kevadist kokkuhoiu kokkulepet, mis tähendab, et kokkuhoidu ei tule teha sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuste arvelt. „On hea meel, et järgmise aasta eelarve võimaldab tõsta nii eesliinil olevate sotsiaalhoolekande töötajate palkasid kui toetada üksi elavaid vanaduspensioni ealisi neile mõeldud toetuse märkimisväärse tõstmisega,“ tõdes Riisalo. „Ka perelepituse süsteemi loomine ning vaimse tervise teenuste rahastuse jätkumine aitab luua võimalused vajaliku toe õigeaegseks pakkumiseks.“

Üksi elava pensioniäri toetus tõuseb seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktroobis neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot, mis on 1,2 kordne statistikaameti avaldatava Eesti keskmise vanaduspensioni suurus 2021. aastal. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid. 2022. aastal kasvavad pensionid indekseerimise tulemusel ca 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks eeldatavasti 591 eurot. Otsustatud on ka keskmise pensioni erakorraline tõus ning tulumaksuvabastus 1. jaanuarist 2023, mis jätab vanaduspensioni ealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte.

Riiklik perelepitussüsteem, millele valitsus eelmisel nädalal heakskiidu andis, võimaldab lahku minevatel lapsevanematel sõlmida kokkuleppeid kohtuväliselt ja lapse heaolust lähtuvalt. Niisamuti lihtsustab uus süsteem protsessi asjaajamislikku kulgu ja muudab selle valutumaks kõigi osapoolte jaoks. Teenuse käivitamisega saavad lapsevanemad edaspidi minna riiklikult koordineeritud, välja õppinud ja kvaliteedikontrolli läbinud perelepitajate tasuta teenusele, mille sisulise toimimise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. Perelepitusteenuse 2024. aasta eesmärk on osutada teenust minimaalselt 3000 lapsevanemate paarile aastas. Perelepitusteenust hakatakse pakkuma 1. septembrist 2022. aastal ning esimese aasta eelarve on 0,52 mln eurot.

2022. aastal kasvab töölepinguseadusega paindlikuks muutuvate vanemapuhkuste kulu riigieelarves ca 2 miljonit. Laste ja perede valdkonnas toetatakse ka Eesti Lasterikaste Perede Liitu. Lisaks kohalike omavalitsuste kohustusele laste huviharidust toetada, aitab ka riik omalt poolt kaasa, et Eesti lasterikaste perede lapsed saaksid huvihariduses osaleda.

Sotsiaalhoolekande töötajate palgad olid 2020 võrreldes Eesti keskmisest brutopalgast 27% väiksemad. Arvestades, et sotsiaalteenuste osutajatel on haridusnõuded ja töötingimused, sealhulgas tööaeg õendustöötajatega sarnased, peab teenuse kvaliteedi tagamiseks sarnane olema ka töötasu. Palk peab olema seega tööle vääriline ning piisavalt motiveeriv olemasolevate töötajate hoidmiseks ning valdkonna atraktiivsuse tõstmiseks uute potentsiaalsete süsteemi sisenejate jaoks. 2022. aastal tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14%. Võrreldes Eesti keskmise palgaga on ka asendushooldusteenuse töötajate palk väiksem. Asendushooldusteenuse töötajate palgafond kasvab järgmisel aastal kuni 10%.

Lisaks käesoleva aasta toetustele kinnitas valitsus püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning kogukonnapsühholoogide palgatoetuse jätkatakse ka järgmisel aastal. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks kogukonna tasandil ja esmaste vaimse tervise konsultatsioonide pakkumiseks jätkatakse toetuste maksmist KOVidele kogukonna psühholoogide palgatoetuseks. Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate ehk kogukonnapsühholoogide kutseaastat. Niisamuti jätkatakse üleriigilise vaimse tervise abiliini ja veebinõustamise tegevust. Ka hingehoiu teenuse osutamine hoolekandeasutustes ja laste vaimse tervise keskuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi arendamine jätkuvad järgmistel aastatel. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks on 2022. aastal kavas eraldada lisaraha 3 mln eurot.