Statistikaameti peadirektor Urmet Lee sõnul puudub Eestis hetkel laiapõhjaline ülevaade sellest, kuivõrd turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist. „Tervikpildi mõistmiseks kogume statistiliste meetodite abil ja täielikult vastajate privaatsust kaitstes kokku elanike kogemustele tugineva info ning viime läbi põhjaliku analüüsi, et seejärel parendada vägivallaennetust ning abi pakkumist riigis. Uuringutulemused on aluseks, et tõsta nii iga indiviidi kui ka ühiskonna heaolu.“
Laiaulatusliku suhteuuringu eesmärk on koguda infot vaimse ja füüsilise ahistamise, kiusava jälitamise ning peidetud vägivalla kohta inimsuhetes koduseinte vahel, aga ka tööl, koolis ja mujal. Samuti heidetakse valgust abi otsimise praktikatele ja selle kitsaskohtadele. Suhtemustrite paremaks mõistmiseks uuritakse inimeste kokkupuuteid väärkohtlemisega nii praeguse kui endise partneritega, aga ka lapsepõlves.
„Uuringu tulemused aitavad mõista, kus ja millises vormis Eesti elanikud väärkohtlemisega enim kokku puutuvad ning milline pilt joonistub välja eri piirkondadest. Saame teada, kes on peamised haavatavad sihtrühmad, millised on vägivalla riski- ja kaitsetegurid ning abivajamiseni viia võivad trajektoorid. Muuhulgas soovime hinnata, kui kaugel on Eesti ühiskond oma inimõiguste ja sotsiaalpoliitilises arengus ning milline on meie positsioon teiste Euroopa riikidega võrreldes,“ selgitas Lee. Ta lisas, et sama uuring viiakse läbi ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Vägivalda kogetakse eri moel ja kohtades
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei esine vägivalda ainult kodu suletud uste taga, vaid seda võib kogeda ka koolis ja töökeskkonnas. „Vägivald võib olla nii emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne kui ka majanduslik ning alati ei ole seda sugugi lihtne ära tunda,“ ütles Riisalo.