Küttekoldest alguse saanud suitsukahjustus võib tähendada kogu kodusisustuse välja vahetamist

Foto: Elmo Riig

Jahedavõitu sügis tõi sel aastal juba varakult kaasa kütteperioodi. Kuigi kütmise ja kütteseadmetega seotud ohtude ennetamisest räägitakse pealtnäha palju, saavad kahjud sageli alguse just küttekolde valest hooldamisest või kasutamisest. 

Lisaks tulekahjudele tekitavad paksu pahandust suitsukahjud, mille tagajärjelt tuleb sageli välja vahetada kogu kodusisustus.

„Kui kütmisega seotud juhtumeid on rohkem ikka külmadel talveperioodidel, siis ka sügiseti – just kütteperioodi alguses - näeme kahjusid, mida oleks saanud teadliku tegutsemisega võrdlemisi lihtsalt ära hoida. Kütteseadmetega seotud kahjude suurus jääb keskmiselt 4000 euro kanti, ent on ka üle 20 000-euroseid kahjusid – need on enamasti olukorrad, kus kõige hullem suudetakse siiski ära hoida. Halvemal juhul võib aga küttekoldest alguse saada tulekahju, mis hävitab kogu elamise – siis võivad kahjusummad ulatuda juba mitmekümnest kuni sadade tuhandete eurodeni,“ selgitab ERGO kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts.

„Kütmisega seoses tuleb ette ka selliseid olukordi, kus näiteks suitsulõõr on paigaldatud liiga lähedale kergesti süttivale konstruktsioonimaterjalile. Selliste juhtumitega kaasnevad kahjud võivad ulatuda mitmekümne tuhande euroni. Oluline on siin aru saada ka sellest, et alati ei ole küttekoldega seotud kahjujuhtumite puhul kurja tekitajaks mitte tuli ise, vaid hoopis suits, mille tõttu tuleb siseruumides teha ulatuslik remont ja on vaja välja vahetada suur osa mööblist ja vahel ka riietest. Näiteks hiljuti oli meil juhtum, kus tulekahju põhjustas tahmapõleng korstnas – tuli suudeti kustutada, kuid peale korstna said suitsukahjustusi ka eluruumid ja kahjusummaks kujunes 4000 eurot,“ lisab Lepvalts.

ERGO spetsialisti sõnul on koduomanikul endal vastutus teha kõik selleks, et küttesüsteemid oleks korras: „Kahjuks pidime hiljuti keelduma ühe kahju hüvitamisest, kus korstnapühkimise akti kohaselt oli koduomanikule väljastatud ahju kütmise keeld, sest korstna suitsulõõris oli ummistus ning korsten oli katkine. Vaatamata sellele otsustas omanik ahjus tuld teha ja põhjustas sellega ruumidele suitsukahjustusi. Õnneks tulekahju sellest olukorrast küll ei tekkinud, aga kahjustuste likvideerimisel pidi koduomanik arvestama vähemalt 3000-eurose väljaminekuga.“

ERGO kahjukäsitluse valdkonna juht pani koostöös Päästeliiduga kokku nimekirja tegevustest, mida ohutuse seisukohast meeles pidada ja järgida:

• Puhasta ja kontrolli korstent ja lõõre vähemalt kord aastas.

• Kontrolli suitsuanduri töökorda ja paigalda ka vingugaasiandur.

• Küta ahju mõõdukalt, mitte särtsuvalt kuumaks.

• Jälgi, et kuum ahi, lõõr või suitsutoru ei oleks liiga lähedal puitseinale või muule kergesti süttivale materjalile.

• Tuhk kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja vii kohe majast välja.

• Ära ladusta küttematerjali kolde ees ega lähedal.

• Ära koorma elektrisüsteemi radiaatorite-puhuritega üle!

• Ära jäta kütteseadmeid järelevalveta!