Järgmistest ettevõtmistest rääkides loodab Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg seni fookuses olnud väikeprügile lisaks pöörata tähelepanu veel enam vanaelektroonikale, patareidele ja toidu raiskamiselegi.
Praegustel andmetel võttis Eesti eestvõttel üleilmsest koristuspäevast osa 191 riiki. Nii mõnigi riik teatas osalusrekordist. Näiteks läks ettevõtmisega Indoneesias kaasa ligi miljon, Itaalias 420 000, Ukrainas 200 000, Saksamaal 190 000 ja Hiinas 156 000 inimest. Koristuspäeva eesmärk on kaasata riigi rahvastikust 5 protsenti. Tänavu õnnestus see Kõrgõstanis (8%) ja Lätis (6,3%). Eestis jäi osalusprotsent 3 piirimaile.
Globaalse koristuse täpsemad numbrid selguvad oktoobri lõpuks.
Aktsiooni korraldava Let’s Do It Worldi president ja võrgustiku juht Heidi Solba leiab, et niivõrd paljude inimeste mobiliseerimine ühel õilsal eesmärgil on ülitähtis, liikumaks samm-sammul harjumuste muutmise ja jätkusuutlikumate lahenduste suunas. “Maailmakoristuspäev inspireerib ja annab jõudu nii individuaalsel kui kogukondlikul tasandil. Sellest on saanud tõuke arvukad piirideülesed projektid - kõigi südameasjaks globaalne jäätmeprobleem,” sõnab Solba.
Let’s Do It Worldi tegevjuhi Anneli Ohvrili hinnangul kinnitas tänavune koristus, et inimesed üle kogu maailma hoolivad meie planeedi tulevikust. “Üha rohkem riike, ettevõtteid ja organisatsioone võtavad aktiivselt osa keskkonnaga seotud vestlustest. See on märk, et ühiskonnad on keskkondlikult teadlikud ja valmis süsteemseteks muutusteks,” usub Ohvril.
Siinse maailmakoristuspäeva korraldamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ringy, Telia, Postimees, Elmar, Kanal 2, ProTone, Eesti Jäätmekäitlus, Riigimetsamajandamise Keskus, Transpordiamet, eKool, Sky Plus, Retro FM.
Järgmine maailmakoristuspäev toimub 17. septembril 2022.