Rahvastikuregistri andmete uuendamisega algab rahvaloenduse esimene etapp

Pildil rahvaloendaja töövahendid 2012. aastal toimunud rahvaloendusel: sinine kohver, sall ja töötõend. Foto: Urmas Luik

Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama.

Statistikaameti peadirektori Urmet Lee sõnul on seekordsel rahvaloendusel registriandmed kriitilise tähtsusega. „Üle kümne aasta toimuv seekordne e-rahvaloendus on suures osas registripõhine, mistõttu on korrastatud ja õiged andmed võtmetähtsusega nii usaldusväärsete rahvaloenduse tulemuste saamiseks kui ka riigi lähiaastate otsuste langetamiseks,“ ütles peadirektor.

„Riik on viimastel aastatel teinud suuri jõupingutusi, et andmete muutmine ja kogumine oleks võimalikult mugav, nüüd kutsume üles, et iga inimene sellesse oma panuse annaks ning andmed oma hariduse, elukoha, rahvuse ja kontaktandmete kohta üle vaataks ning vajadusel parandaks,“ lisas Urmet Lee.

2021. aasta 28. detsembril algav e-rahvaloenduse aluseks on erinevad registrid, millest olulisimad rahvastiku- ja ehitisregister. Viimase, eelmise aasta lõpus toimunud avaliku arvamuse uuringu kohaselt on valdav osa Eesti elanikest ehk 87 protsenti valmis enda kohta käivad registriandmed enne loendust üle vaatama ja parandama.

„Elukoha registreerimine on igaühele kohustuslik. Tegemist on inimese ja omavalitsuse vahelise kokkuleppega – inimene annab osa maksudest oma koduomavalitsusele ja vastutasuks saab kohalik omavalitsus oma elanike eest paremini hoolitseda – planeerida avalikke teenuseid, määrata vajalikke toetuseid, pakkuda korras teid ning ilusat ümbruskonda ja veel palju muud. Seetõttu on oluline, et igaüks meist tunneks ka vastutust oma andmete õigsuse eest hoolt kanda ja neid vajadusel uuendada. Ainult nii saame tagada selle, et vajalik info, abi või toetus jõuaks võimalikult kiirelt õige inimeseni,“ rääkis siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt.

Täna alanud registrite korrastamise üle-eestiline kampaania kutsub seega iga inimest osalema rahvaloenduse esimeses etapis ning üle vaatama ja korrastama oma andmed. Kõige lihtsam on seda teha sisenedes lehele www.rahvastikuregister.ee tuvastades ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Seejärel tuleb valida leht „Minu andmed“ ja need vajaduse korral ajakohastada ning kinnitada. Andmeid saab vaadata ja parandada soovi korral ka kohalikus omavalitsuses kohapeal.

Rahvastikuregistri andmeid ei kasutata ühekordselt ainult rahvaloenduse jaoks, vaid riigile ja omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmiseks, näiteks arstiabi osutamine, toetuste jagamine, koolihariduse pakkumine või ka teede ehitamine. Nende pakkumisel ja planeerimisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest.

Rahva- ja eluruumide loenduse põhietapp algab 28. detsembril, mil iga Eesti inimene on oodatud täitma e-küsimustikku. Selle raames küsitakse ainult neid küsimusi, millele registrid täna veel vastust ei anna nagu võõrkeelte ja murrete oskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta.