Infotunnis räägiti koroonaviiruse levikut pidurdavatest kontrollmeetmetest

Valitsuse uue korralduse järgi peab koolis koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti sattunud õpilane sooritama PCR testi alates kontakti 4. päevast. Viljandi kesklinna kool Foto: Elmo Riig

Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt uuest nädalast kehtima hakkavate kontrollmeetmete kohta.

Riigikogu liikmed Priit Sibul ning Helle-Moonika Helme soovisid teada, kuidas jõudis valitsus seisukohale, et negatiivset testitulemust enam avalikesse kohtadesse, kuhu on seni pääsenud COVID tõendi alusel, sissepääsuks ei aktsepteerita.

Peaministri sõnul lähtuti eesmärgist, et haiglad peaksid koormusele vastu ning ei peaks suures ulatuses piirama plaanilist ravi.

Kallas märkis, et üle 94 protsendi intensiivravil viibivatest ja haigust raskelt põdevatest inimestest on vaktsineerimata. „Seetõttu oli ka teadusnõukoja ettepanek, et tuleks täiendavalt piirata just vaktsineerimata inimeste ringi liikumist, teistega kokkupuutumist. Sellepärast, et just nemad on need, kes haiguse saades võivad seda väga raskelt põdeda,“ rääkis Kallas. Ta rõhutas, et negatiivne test ei kaitse vaktsineerimata inimest haiguse saamise eest: „Tema ei ole ohtlik teistele, küll aga teised võivad olla siiski ohtlikud temale.“

Valitsusjuht viitas, et COVID-19 patsientide hulk haiglates kasvab, tööjõudu on rohkem vaja ning haiglad peavad piirama plaanilist ravi. „Probleem on tegelikult selles, et haiglates COVID-haiged võtavad osa sellest ära, mis peaks minema plaaniliseks raviks,“ rääkis ta. „Selleks, et kogu ühiskonda hoida lahti, me peame piirama vaktsineerimata inimeste ringi liikumist ja teistega kokku puutumist.“

Kallas toonitas, et loomulikult soovitatakse ka kõigile teistele kanda maske, hoida distantsi ja võimalusel teha kaugtööd selleks, et nakkusahelaid katkestada.

Murekohana tõi ta esile ka tervishoiutöötajate väsimust. „Nad ütlevad, et nad ei taha töötada enam COVID-i osakondades, see on raske töö,“ rääkis Kallas. „Voodid üksi ei aita neid inimesi, vaid sinna on vaja personali,“ lisas ta. Haiglate ja õdede motiveerimiseks otsustas valitsus peaministri sõnul tõsta ühe voodikoha eest makstavat lisatasu haiglatele 75 protsendi võrra.

Valitsusjuhi sõnul töötati augustikuus põhjalikult ka sellega, kuidas tegeleda vaktsineerimises kahtlevate inimeste hirmudega. „Me kasutame kõiki võimalusi, et neid hirme maha võtta, aga kuue kuuga neid veendumusi muuta on keeruline,“ lisas ta.

Peaminister Kaja Kallas vastas veel Riina Sikkuti küsimusele eelarvest, Andres Metsoja küsimusele roheenergiast, Kert Kingo olukorrast riigis, Mart Helme küsimusele tsiviilkontrollist, Merry Aarti küsimusele korteritest afgaanidele ning Kalle Grünthali küsimusele vaktsineerimisest.

Justiitsminister Maris Lauri vastas Martin Helme küsimusele õigusriigi kohta.

Välisminister Eva-Maria Liimets vastas Raivo Tamme küsimusele välispoliitika kohta.