/nginx/o/2015/07/04/4241993t1he17c.jpg)
Jaanuarist septembri lõpuni uppus Eestis 47 inimest, mis on neli inimest vähem kui mullu sama ajaga. Järvamaal antud perioodil ühtegi inimest uppunud ei ole.
Jaanuarist septembri lõpuni uppus Eestis 47 inimest, mis on neli inimest vähem kui mullu sama ajaga. Järvamaal antud perioodil ühtegi inimest uppunud ei ole.
„Kui eelmisel aastal oli murettekitav vanemate inimeste uppumissurmade arv, siis tänavu on riskigrupis hoopis 31-40 aastased inimesed – nii palju keskealisi ei ole uppunud läbi aastate,“ sõnab Päästeameti ennetustöö osakonna juhata Viktor Saaremets. „Pandeemia tingimustes liiguvad inimesed rohkem looduses ja naudivad selle pakutavaid rõõme, mis toob kaasa rekordarvu uppumisi just suplemisel, kalastamisel, paadisõidul ja muudel veega seotud tegevustel. Paraku ei lähe paremini ka meie naaberriikidel Soomel ja Rootsil, kes jõudsid oma mulluse uppunute arvuni juba tänavuse kaheksa kuuga,“ selgitab Saaremets.