Korstnad kärssavad: suur kütmine pole veel alanudki, aga juba on metsikult õnnetusi

Foto: Elmo Riig

Kütteperiood alles võtab tuure üles, kuid päästjad on pidanud korstnas süttinud tahma või vigase küttesüsteemi pärast juba paarsada korda välja sõitma. Ometi pole tuleõnnetuste ennetamine sugugi nii kulukas ja tülikas kui tihtipeale arvatakse.

Hooldamata või valesti hooldatud korstnad ning valed kütmisharjumused põhjustavad igal aastal arvukalt õnnetusi. Mullu registreeriti korstnas süttinud tahma või rikkis kütteseadmete pärast 260 õnnetust, osutas päästeameti kommunikatsiooninõunik Sandra Nahkur.

Selle aasta oktoobri keskpaiga seisuga on selliseid õnnetusi olnud juba 205, kuigi kütteperiood alles algas. Musta statistikat täiendavad õnnetused, mis saavad alguse vigastest ja hooldamata küttesüsteemidest - mullu oli neid 41, tänavu juba 38.

Samas on tuleohutuse seaduses kirjas, et isik peab järgima tuleohutusnõudeid ja

kontrollima tema valduses oleva ehitise, ruumi ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust ning tagama küttesüsteemi kasutamisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale.

Selleks, et küttekolde kasutamine tooks soojust mitte õnnetusi, tuleb järgida lihtsaid reegleid. Kui head ka ei oleks koduomaniku teadmised ahjudest ja korstnatest, peab kütteseadmete ehitamise jätma professionaalse pottsepa hooleks ning ahju tuleb kütta mõõdukalt.

Kui tihti peab kontrollima ja puhastama?

Üks levinumaid hoonete süttimise põhjuseid on liigkütmine. Õnnetuste vältimiseks on tähtis aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid kaks korda aastas puhastada ning hooajaliselt kasutatavaid seadmeid üks kord aastas.

Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab küttesüsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. “Aga kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama korra aastas,” rõhutas Nahkur.

Päästeameti meelespea kütteperioodiks:

• Sinu kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad

• Sina vastutad, et su kodu elektrijuhtmestik ja elektriline kodutehnika oleks terved ja korras

• Suitsuandur aitab sul avastada tulekahju selle alguses. Paigalda ka vingugaasiandur.

• Sa ei tohi jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid) järelevalveta

• Ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega

Väike andur päästab elu

Kuu aega tagasi hukkus korteripõlengus Tartus Kalda teel kaks inimest. Põlengu avastaja nägi paksu musta suitsu ja seda, kuidas korteri aknad kuumusest purunesid ning leegid majast välja paiskusid. Päästjad leidsid ruumidest kaks hukkunud meest. Nende kolmas kaaslane toodi küll põlevast majast välja, kuid viidi raskes seisundis haiglasse. Korteris polnud töökorras suitsuandurit, mis oleks põlengust varakult teada andnud ja ohvriterohke õnnetuse ehk ära hoidnud. Kalda tee tragöödia näitab ilmekalt, kui oluline roll on täita töökorras suitsu- ja vingugaasianduril. Veelgi parem, kui häire jõuab automaatselt ka kolmanda osapooleni. Näiteks on G4Si seadmed ühendatud juhtimiskeskusega, mis saab kohe signaali, kui sinu kodus peaks levima suits või vingugaas. Juhtimiskeskusest võetakse sinuga ühendust ja vajadusel saadetakse välja patrullekipaaži või tuletõrje.

“Vingugaasi, mis on eluohtlik, nähtamatu ja lõhnatu – suudab tuvastada ainult andur, seega on ta äärmiselt oluline ka siis, kui inimene viibib kodus. Suuremates majades soovitame võimalusel paigaldada isegi mitu andurit erinevatesse tubadesse, et need oleks ohukoldele võimalikult lähedal, et suuremad kahjud ära hoida. Materiaalne kahju põlengute puhul on suur, kuid emotsionaalne kahju, kui teie kodu või mälestusesemed ära põlevad, on korvamatu,” selgitas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Käesoleva aasta 1. märtsist on vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks vingugaasiandur kohustuslik puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonetes, kuhu andurid tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2022. aasta 1. jaanuariks.