Uuring: Balti riikides kaob sularaha esimesena Eestist

Kui riigikogu valitsuse algatatud eelnõu vastu võtab, saab tulevikus teise pensionisambasse panustada rohkem raha. Foto: Arvo Meeks

Citadele pank uuris Baltimaade inimestelt, millised on nende sularaha kasutamise harjumused. Selgus, et lätlaste ja leedukatega võrreldes on Eesti inimesed kordades rohkem eelistamas muid maksevahendeid ning üle veerandi eestlastest ei kasuta sularaha enam praktiliselt üldse.

Citadele panga tellimusel septembris läbi viidud uuring leidis, et Eestis vastas tervelt 27% inimestest, et nad praktiliselt enam üldse sularaha ei kasuta. Lätis on selliseid inimesi 10% ja Leedus 15%.

„Eestlastest märkis kokku 13% inimestest, et kasutavad peamiselt sularaha ning maksavad ainult arveid pangaülekannetega ning sularaha praktiliselt ei kasuta 27% inimestest. Lätis on aga vastupidiselt üksnes sularaha pooldajaid 28% ning muude maksevahendite eelistajaid 10%. Leedus sarnaselt 22% eelistab sularaha ja 15% pangakaarti,“ lausus Citadele panga Eesti filiaali juht Hans Pajoma.

„Pangakaartide ja digitaalsete maksevahendite kasutamise populaarsus on selgelt seoses ka selliste maksete tegemise võimalustega. Eestis on juba tükk aega võimalik praktiliselt igal pool maksta kaardiga ning telefoni, nutikella või sõrmusega maksmine pole samuti enam nii uudne. Ka Citadele on järjest rohkem pakkumas võimalusi maksta digitaalselt ning kõik need võimalused on väga hästi vastu võetud,“ märkis Pajoma.

Ootuspäraselt selgus uuringust muuhalgas ka see, et nooremate inimeste seas on kaks korda rohkem inimesi, kes kasutavad üksnes sularaha. Kui 18-20 aastaste seas kasutab ainult sularaha 40% vastanutest, siis 50-59 ning 60-74 aastaste hulgas on selliseid inimesi 20%.

„Kõige rohkem kasutatakse sularaha endiselt turul toodete ostmiseks. Küsitlusele vastanutest 43% märkis, et see on peamine koht, kus nad sularaha kasutavad. Lätis on selliste inimeste hulk lausa 62%. Eestis on samas päris head võimalused ka turgudel juba kaardiga maksta,“ selgitas Pajoma.