Pankadele taas suuremad kapitalinõuded
Eesti kiiret majanduskasvu toetab tugev pangandussektor, mis on taganud ka koroonakriisi kestel ettevõtetele ja inimestele laenude kättesaadavuse. Kuna majandus on üldiselt kriisist hästi taastunud ja pankade seis on tugev, plaanib Eesti Pank taaskehtestada pankadele kehtinud kapitalipuhvri nõude, mis koroonakriisi alguses viidi kriisimõjude leevendamiseks nulli. Koos nõude taastamisega on kavas muuta ka praegust kapitalipuhvrite süsteemi.
Eesti Pank kavatseb puhvrinõude taastada 1% vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamise kaudu ning see nõue hakkab asendama kriisi eel kehtinud 1% süsteemse riski puhvri nõuet. Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on tugevdada heal ajal pankade kapitaliseeritust, et tulevikus oleks pankadel võimaliku kriisiolukorra puhuks piisavalt kapitali suuremate laenukahjumite katmiseks ning laenuandmise võimekuse tagamiseks.
Seni nulltasemel olnud vastutsükliline kapitalipuhver hakkab edaspidi koosnema kahest osast. Uueks komponendiks on baasnõue, mis on tavaoludes 1% ning erakorralistes kriisiolukordades võib Eesti Pank seda määra alandada. Baasnõudele lisandub tsükliline nõue, mida Eesti Pank võib tõsta, kui laenukasv on püsivalt kiirem kui pikaajaline majanduskasv. Kui laenukasvu kiirus ei ületa majanduskasvu oma, on puhvri tsükliline osa nulltasemel.
Eesti Pank plaanib novembris teha otsuse, mille järgi kehtestatakse vastutsükliline kapitalipuhver 1% baasnõude tasemel. See otsus, mis hakkaks kehtima 2022. aasta detsembris, tõstab pankadele kehtivaid kapitalipuhvri nõudeid ligikaudu 117 miljoni euro võrra. Edaspidi hakkab keskpank hindama kord kvartalis seda, kas laenukasvu tõttu tuleks vastutsüklilist kapitalipuhvrit tõsta 1% baastasemest kõrgemale.
Lisaks tõuseb uuest aastast LHV Panga kui süsteemselt olulise panga kapitalipuhvri nõue 1,5%le, sest LHV Panga turuosa on hoogsalt suurenenud. Kokku on Eestis neli süsteemselt olulist panka ja ülejäänud kolme panga – Swedbank, SEB Pank ja Luminor – vastav puhvrinõue jääb edasi 2% tasemele.