Eesti mahebroileriliha jõudis poodidesse

Järva Teataja
Copy
Varem olid Äntu Mõisas vaid munakanad. Enne jaanipäeva saabusid esimesed broilerid.
Varem olid Äntu Mõisas vaid munakanad. Enne jaanipäeva saabusid esimesed broilerid. Foto: Marianne Loorents

​Esmakordselt Eestis on poelettidele jõudnud kodumaise tootja mahebroileriliha, mis täiendab kaubamärgi Kikerikii tootevalikut.

Kikerikii ökomunad on kauplustes olnud juba 2012. aastast. Nii munad kui broileriliha tulevad Äntu mõisa kanalatest Väike-Maarja vallast Lääne-Virumaalt. Igal aastal munevad 15 000 munakana ligemale 3 miljonit muna aastas, mis viiakse poodidesse üle Eesti. Alates jaanipäevast on Äntu kanalates lisaks munakanadele ka 4000 mahebroilerit.

„Eelmisel aastal tehtud esimesed katsetused mahebroileriliha kasvatada ja turustada olid edukad: ligi 1000 mahebroileri liha leidis ostjad ilma reklaamita. Tagasiside liha kohta oli paljulubav ja andis meile julguse edasi tegutseda. Lisaks broileriliha kodumaisele päritolule hindab tarbija üha enam seda, et mahebroilereid kasvatatakse silmas pidades lindude heaolu, ning et maheliha ei sisalda pestitsiidide jääke ega antibiootikume,“ sõnas Äntu Mõis OÜ juhatuse liige Lauri Bobrovski.

Praeguse meeskonnaga on Äntus toimetatud alates 2018. aastast. Kolm aastat tagasi üle võetud majapidamine oli pankrotieelne ja kurvas seisus. Lauri Bobrovski sõnul oldi ettevõtet üle võttes valmis raskusteks, aga kuna soov toota mahemune ja mahebroileriliha oli suur, leiti lahendused ja täna võib juba optimistlikult tulevikku vaadata.

Koos Äntu Mõisa tegevjuhi Diivi Põdersooga on õpitud ennetama ka mahekasvatusega kaasnevaid riske nagu kanade haigused ja stress. Selleks on loodud kanadele sobivad tingimused ja koolitatud personali. „Aga see on nii mõnus, kui teed laudaukse lahti ja kuuled kanade rahulolevat tervitust,” lausus Põdersoo.

Niipalju kui võimalik, kasvatatakse oma kanade sööt ise. Praegu on ettevõttel kasutada ligikaudu 400 hektarit mahemaad, see katab poole vajadusest, ülejäänu ostetakse Eesti mahepõllumeestelt.

Äntu mahebroileritel on kanalates piisavalt ruumi ja võimalus soovi korral puidust õrrel tukkuda. Soojema ilmaga käivad kanad meelsasti õue peal siblimas ehk neil on oluliselt paremad elutingimused kui tavatootmises kasvatatud broileril. Selle tulemuseks on maitsvam ja kulinaarselt väärtuslikum liha. Kuna mahebroileri eluiga on üle kahe korra pikem kui tavatootmises kasvatatud broileril, siis küpsetamisel peab arvestama sellega, et kuna tükid on suuremad, siis on ka küpsemisaeg pikem kui tavaliselt harjunud oleme.

Mahebroiler läheb esialgu müüki peamiselt Tallinna ja Tartu kauplustesse. Praegu saab Kikerikii mahebroileriliha osta Rimi Talu Toidab poodidest, Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast, Stockmanni kaubamaja toiduosakonnast, Vorstiabi ja Peetri Lõheäri poodidest Balti jaama turul, Ökosahvrist, Mahemarketist ja Tartus Lihuniku ärist ning Lõuna-Eesti Ökokeskusest. Ka mitmed restoranid ja kohvikud on huvi tundnud ja juba mahebroileri menüüsse võtnud.

LaSpa restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll on samuti võtnud mahebroileri restorani menüüsse: „Mahekana liha meenutab mulle lapsepõlvest tuttavat kanaliha maitset, mille küpsetamisel muutub kananahk mõnusalt kuldkollaseks ning hõrgult krõbedaks. Mahebroileri liha on oma kulinaarsetelt omadustelt oluliselt mahlasem, kui suurtootmises kasvatatud broileritel ja ka liha värvus tundub tavapärasest heledam.“

Iga Antu Mõis OÜ otsuse taga on soov hoida puhast loodust ja mahepõllumajandus on omanikele südamelähedane mitmes mõttes. Pandivere kõrgustiku all asuvad hiiglaslikud veereservuaarid, mis varustavad puhta joogiveega pea terve Eesti allikaid - neid ühiseid veevarusid taimekaitsemürkidega ei reostata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles