Korstnapühkija: vale kütmistehnika maksab hiljem kätte

Põlvamaal korda tehtud korsten. Foto: Lõuna päästekeskus

Kas sa tead, millises seisus on sinu korsten? Millal lasid viimati selle korstnapühkijal üle vaadata? Eestis leidub paraku väga mitmeid korstnaid, mis võivad iga hetkega süttida.

Korstnapühkija Vladislav Dõrlov tunnistas, et aeg-ajalt näeb ta korstnaid, mis on ikkagi väga kehvas seisus. Kui korstent alt vaadata, siis ei näe, kui halvas seisus see tegelikult on.

"Ülevalt on näha, et mõnel vanal korstnal on ajaga tellised juba niivõrd pudenenud, et kivide originaalmõõdust on jäänud ainult pool laiust," tunnistas Dõrlov.

Erandiks ei ole ka paraku olukorrad, kus korsten lihtsalt ära laguneb. Kui korstnapits on laotud palava ilmaga, siis kuivab segu valesti, mistõttu näeb korstnapits altpoolt välja nagu uus, kuid tegelikult on võimalik suurem osa sellest kätega lahti võtta.

Põleng vaid hetke kaugusel

"Mitu korda on juhtunud, et tulen objektile ja korstna otsa ronides näen järgmist pilti: seinte peal on paks pigikiht, mis võib iga hetk põlema minna," sõnas Dõrlov. "Vahel harva põleb korsten nii, et väljastpoolt keegi leeke ei näe, kuid enamikel juhtudel näeb korsten põledes välja kui elav vulkaan," rääkis Dõrlov.

Pigi võib tekkida, kui inimene kasutab valet kütust: kas puud on liiga niisked või on valitud vale materjal (plastik, riided ja saepuruplaat). Märgade puudega küttes on väga lihtne enda küttesüsteem ära rikkuda, sest märjad puud just nimelt pigi tekitavadki.

Teise põhjusena tõi Dõrlov välja vale kütmistehnika ehk inimesed jätavad puud hõõguma.

"Paljud arvavad, et hõõgumisega säästavad nad kütust, aga tegelikult on hoopis vastupidi,” märkis Dõrlov. Hõõgumisel ei põle puu täielikult ning sellepärast ei anna ära ka kogu energiat.

Mittepõlenud osakesed (tahm) kogunevad küttekehas ja korstnalõõrides ja neist saab pigi. “Selleks, et pigi ei tekiks, peab küttesüsteem täielikult toimima, küttekoldes tuleb kasutada ainult sobivat kütust ja tagada, et põlemine oleks maksimaalset puhas,” rõhutas Dõrlov.

Dõrlov tõi välja, milliseid ohtlikke olukordi halva seisundiga korsten tekitada võib:

• Tahma või pigi põleng lõõris võib põhjustada majapõlengu;
• Korstnasse tekkinud praod ja vahed võivad tekitada surmava vingugaasi sattumist eluruumidesse;
• Kui korstnapitsi kivid on lahti, siis võivad nad kukkuda ning ohustada sinu tervist või rikkuda vara. Lisaks võivad nad lõõri sisse kukkudes tekitada ummistust, mis toob kaasa tõmbe halvenemise või kadumise, mis tekitab taaskord vingugaasi sattumist eluruumidesse.
• Kui kasutad kas ahjus või pliidil süütevedelikku, võib tekkida plahvatus. Süütevedelik aurub kiiresti ning aurud kipuvad plahvatama

Selleks, et sinu korsten ootamatult leekidesse ei lahmataks või üliohtlik vingugaas eluruumidesse ei satuks, peabki laskma korstnapühkijal enda küttesüsteemi üle vaadata.

„Isegi korras küttekoldest võib vale kasutamise korral eralduda vingugaas, mis on eluohtlik, nähtamatu ja lõhnatu. Inimesed ei saa tihti arugi, et seda sisse hingavad enne kui on juba liiga hilja. Vingugaasi suudab tuvastada ainult andur,“ selgitas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Statistika ei tõota head, mistõttu on kõikides ahjuküttega elamutes suitsu- ja vingugaasiandur kohustuslik. Alates 1. märtsist 2021 on vingugaasiandur kohustuslik lisaks ka tahkekütteseadmega hoonetes, kus on näiteks ahi, pliit, kamin vms. Andurid tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2022. aasta 1. jaanuariks.