Uuring: pea kolmandik eestimaalastest ei taju alkoholijoobega kaasnevaid ohte veekogudel

Infotahvel Kääriku järve kaldal. Foto: Maarius Suviste

Värskest uuringust selgub, et kuigi eestimaalaste teadlikkus veeohutusest on üldiselt hea ja kahe aasta taguste tulemustega võrreldes paranenud, on siiski ligi kolmandik neid, kes ei taju alkoholijoobest tulenevaid ohte suplemisel, kalastamisel või veesõiduki juhtimisel.

„Kuigi üldiselt on inimeste teadlikkus veeohutusest hea ja enamik hindab veekogudega seotud riske adekvaatselt, teeb uuringu tulemusi vaadates nukraks, et suur osa elanikkonnast ei tunneta alkoholi tarvitamisega kaasnevaid ohte veekogul siiski piisavalt. Ehkki 69% elanikkonnast tunnistab alkoholi ja veetegevuste osas nulltolerantsi, arvab 19% inimestest, et kerge joove on veesõidukis sõitjatele lubatud ning 10% arvab, et kerge joove on lubatud ujudes, kalastamisel või ka veesõidukit juhtides,“ võttis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala kokku uuringu tulemused ja rõhutas, et tegelikult on veekogul olles ohtlik ka kerge joove. „Alkoholi tarvitanud inimene väsib kiiresti ja tekkida võivad reflektoorsed häired. Harvad pole ka need olukorrad, kus vägijooki pruukinud inimene ei suuda hinnata adekvaatselt oma ujumisoskusi. Nii piisabki vaid paari halva asjaolu kokkulangemisest ja ujuma või kalale minek võib jääda viimaseks,“ ütles Virkala.

Kurva tõsiasjana hakkab silma, et inimeste hinnang päästevesti ning muu ohutusvarustuse vajalikkusele veesõidukis või jääl liikumiseks on viimatise uuringuga võrreldes märkimisväärselt langenud. „Kui kahe aasta eest pidas päästevesti ja ohutusvarustust väga oluliseks 90% inimestest, siis nüüd paraku 69%,“ rääkis Virkala. See suhtumine kajastub ka inimeste käitumises. Vastanutest vaid 62% kinnitas, et kannab paadiga sõites alati nõuetekohaselt kinnitatud päästevesti. Kaks aastat tagasi oli see osakaal 70%. „Ohutunnetuse langemine on ohtlik märk. Päästevest ja teised ohutusvarustusse kuuluvad esemed on hättasattunu esimesed abimehed, millega end ohuolukorras päästa ja abi saabumiseni vastu pidada. Selles osas järeleandmisi teha kindlasti ei tohi. Ohutustarvete puudumisel võivad õnnetusel olla väga kurvad tagajärjed.“

Positiivne on see, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on suurenenud nende inimeste osakaal, kes on valmis takistama purjus sõpra või lähedast minema ujuma või veesõidukisse. Viimati oli see valmisolek 58% inimestest, tänavu juba 65%. Samuti on paranenud inimeste teadlikkus kodulähedaste veekogude ohtlikkusest – 79% vastanutest on teinud midagi, et vähendada nende veekogudega seotud riske. Kahe aasta eest oli see näitaja viie protsendipunkti võrra madalam.

Uuringust selgus, et kõige hooletumad on veeohutuse osas noored, 20-39-aastased mehed. 65-74-aastaste inimese teadmised veeohtudest on head, kuid samas on neil veega vähem kokkupuuteid ning ka ujumisoskus on kehvem kui noortel.

Elanikkonna veeohutuse alase teadlikkuse uuringu viis läbi uuringufirma Kantar Emor. Uuringu sihtrühma kuulusid 15-74-aastased Eesti elanikud, valimisse kuulus 1660 vastajat. Andmeid koguti käesoleva aasta augustis ja septembris.