Eestil on võimalik biomajandusse investeerides jõuda maailma rikkamate riikide hulka

Kahte sorti erametsaomanikud. Foto on tehtud Karula Rahvuspargis, kus lageraieid ei tehta ja metsa majandatakse püsimetsana. Paremal on kohaliku mehe Arno Saaroni mets, kes juba paarkümmend aastat majandab seda metsa vana talupojatarkuse järgi. Vasakul on OÜ Valga Puu sanitaarraie nime all tekitatud harvik. Foto: Arvo Meeks / LEPM

​Värskelt valminud Eesti biomajanduse olukorra ja väljavaadete uuringu kohaselt on Eesti biomajandus pigem traditsiooniline ega väärinda kogu meie biomassi piisavalt. Meie biomajandusel on aga kõrge potentsiaal panustada senisest rohkem kestlikku majandusarengusse ja rohepöördesse.

Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Eesti Teadusagentuuri rakendusuuringute toetusmeetme RITA ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel valminud uuringus on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Balti Uuringute Instituudi teadlased kaardistanud Eesti biomajanduse tänase olukorra ning töötanud välja tulevikustsenaariumid, potentsiaalsed ärimudelid ning poliitikasoovitused Eesti biomajanduse konkurentsivõime tõstmiseks.

Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemanni sõnul moodustavad metsandus, põllumajandus ja toidutööstus ligi 90% kogu Eesti biomajandusettevõetete loodud lisandväärtusest, mistõttu on teema Maaeluministeeriumi jaoks mõistagi äärmiselt oluline. „Eriti tähtis on jõuda lähemal ajal potentsiaaliga ärimudelitest reaalselt turul toimivate lahendusteni, suuremal skaalal pilootprojektide loomiseni ning suunata tähelepanu EL roheleppest tulenevate väljakutsete pööramisele sektori võimalusteks,“ ütles Tiidemann.

Biomajanduse tänane olukord

Värskes uuringus on analüüsitud Eesti biomajanduse hetkeseisu kuue väärtusahela lõikes: toit ja sööt; puittooted, tselluloos, puitehitised; tekstiil ja rõivad; kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted; kütused ja energia ning ökosüsteemi teenused.

Uuringust selgub, et oleme täna valdkonniti võrdlemisi head biomassi tootjad, ent ekspordiks läheb sellest liiga palju väärindamata biomassi. Eesti biomajanduses loodava lisandväärtuse tõstmiseks on seejuures palju teha nii ärimudelite vaates, ekspordi tugevdamises, investeeringutes tehnoloogilisse arendusse kui ka panuses klasterkoostöösse.

Uuringugruppi liige, Eesti Maaülikooli doktorant ja Tartu Ülikooli vanemanalüütik Mati Mõtte toob välja, et kuna uuring on võtnud alusprintsiibiks säästliku ressursikasutuse, peaksime iseäranis piiratud ressurssidega väikeses Eestis rakendama rohkem kaskaadkasutuse printsiipi. “Kaskaadkasutuse kohaselt luuakse toormest kõigepealt kõrgema ning seejärel madalama lisandväärtusega tooteid. Peaksime endalt siinkohal küsima, kas täna toodetavat biomassi oleks võimalik tulevikus paremini väärindada?” lausus Mõtte.

Biomajanduse tulevikustsenaariumid

Põhinedes pikaajalistel bioressursi prognoosidel ja üleilmsetel ühiskondlikel, majanduslikel ning tehnoloogilistel trendidel, toob uuring välja Eesti biomajanduse neli võimalikku arengustsenaariumi. Nendeks on:

• Turvalist iseolemist tagav biomajandus;

• Eesti üleilmastunud ja traditsioonilises biomajanduses;

• biorevolutsioonist raputatud üleilmne majandus ja

• keskkonnateadlik ja kogukondlik kohanemine biorevolutsiooniga.

Uuringugrupi liige, Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Marek Tiits rõhutas, et kuna me täna päris täpselt ei tea, milline maailm praegusest turbulentsest olukorrast välja koorub, siis on oluline, et oleksime valmis erinevateks võimalikeks arenguteks. „Eestil on seejuures võimalik jõuda maailma rikkamate riikide hulka, kui me oleme valmis õigeaegselt rongile hüppama ja biotehnoloogiasse investeerima,“ ütles Tiits.

Sõltumata sellest, milline stsenaariumitest realiseerub, toob uuring välja kolm soovitust poliitikakujundajatele, millega tegelemisel paraneks Eesti biomajanduse rahvusvaheline konkurentsivõime ja suureneksa selle panus meie majandusse. Nendeks on:

• Spetsialiseerumine järjest keerukamale majandustegevusele ning sõltuvuse vähendamine kohalikust toormest;

• valmisolek biotehnoloogia eesliinil sündivate tehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks ja edasiarendamiseks

• koostöö Läänemere regioonis ühes aktiivse osalemisega kliimaeesmärkide ning biotehnoloogiat ja -majandust puudutavate rahvusvaheliste kokkulepete kujundamises.

Biomajanduse uued ärimudelid

Kasutatavaid ressursse ja toimivaid väärtusahelaid vaadates leiab uuring, et ärimudelite komponentides on kõige suurem tulevikupotentsiaal keskenduda mitte ainult bioressursside endi väärindamisele, vaid väärindamise tehnoloogiate arendamisele ja toetavate teenuste pakkumisele. Just sealt tulevad kõige suuremad võimalused biomajanduses lisandväärtuse tõstmiseks.

“Kui tahame, et biomajandus areneks, vajame nii spetsiifiliste tehnoloogiate tarnijaid kui ka madalama sisenemisbarjääriga IT-lahendusi, mis toetaksid eri biomajanduse sektoreid. Kõige lihtsam on seda teha olemasolevate ettevõtete väärtusahelates tootearenduse või lõppkliendi suunas laienemise suutlikust vaadates,” lausus uuringugrupi liige, Tartu Ülikooli teadur Liina Joller-Vahter.

Poliitikasoovitused biomajanduse riiklikuks korraldamiseks

Hetkeolukorra, tulevikustsenaariumide ja ärimudelite kaardistusel põhinedes pakub uuring biomajanduse riiklikuks korraldamiseks välja kaks alternatiivi.

TalTechi teadus- ja tehnoloogiapoliitika professor Erkki Karo sõnul on lihtsamaks võimaluseks teha paremini kõike seda, mida siiamaani on tehtud. „Meil on juba väljakujunenud tööjaotus ministeeriumide, erialaliitude, ettevõtete ja teadusasutuste vahel, kus igaüks tegeleb biomajanduse samm-sammulise parendamisega. Uuringus väljatoodud biomajanduse pikaajalised struktuursed nõrkused ning stsenaariumianalüüsis tuvastatud võimalikud suured muutused biomajanduse väliskeskkonnas viitavad aga sellele, et tänasest lähenemisest ei pruugi piisata,“ ütles professor.

Alternatiivina tasuks Karo sõnul kaaluda missioonipõhise innovatsioonipoliitika eeskujul biomajanduse valitsemismudeli kasutuselevõtmist, kus kesksel kohal oleks ühise ja senisest oluliselt edasipürgivama tulevikuvisiooni arendamine nt Riigikantselei, Maaeluministeeriumi või mõne uue võrgustiku eestvedamisel. “See lähenemine tähendaks ressursikeskse vaate asemel pigem toote-, tehnoloogia- ja innovatsioonikeskset lähenemist, kus poliitikadisaini aktiivsemateks osalejateks on ka ettevõtjad, erialaliidud ja teadlased,“ täiendas Karo.

Uuringu “ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses” lõppraporti ja detailsemate vaheanalüüsidega on võimalik tutvuda siin või siin.