Tänavu on kodukindlustus hüvitanud kolmandiku võrra rohkem tulekahjusid

Foto: Margus Ansu

Kindlustusseltside liidu statistika kohaselt on tänavu üheksa kuuga hüvitatud kodukindlustusega 422 tulekahju 7 miljoni euro ulatuses. Mullu maksti välja 414 tulekahju hüvitist 9,4 miljonit euro väärtuses.

Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on tänavu juhtunud kolmandiku võrra rohkem tulekahjusid võrreldes möödunud aastaga. „Järjest rohkem tulekahjusid toimub elektripaigaldise rikke tõttu, mida näitab ka Päästeameti statistika. Sageli saab tuli alguse küttesüsteemist, lahtise tule kasutamisel, suitsetamisel või elektriseadmest,“ ütles Reimets.

Reimets rõhutas, et suletud tuletõkkeuks aitab tulekahju korral päästa elu, tervist ja vara. „Tuletõkkeuks takistab tule levimist ühest ruumist teise, ka kodudes. Korterelamus moodustab iga korter tuletõkketsooni ja seega peab korteri välisuks olema tuld takistav,“ selgitas Reimets.

Katlaruumile tuleb paigaldada tuletõkkeuks, kui seal on gaasikütteseadmete koguvõimsus üle 35 kW ja vedel- või tahkekütteseadmete koguvõimsus üle 25 kW. Tuletõkkeuks peab olema ka kortermaja keldril ja pööningul.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk märkis, et augustikuises Tartu Jaama tänava kortermaja gaasiplahvatuses said muuhulgas kannatada ka korterite uksed. „Remonttööde käigus paigaldati 15 korterile uued tuletõkkeuksed, mis takistavad taoliste õnnetuste puhul tule levimise teistesse korteritesse läbi trepikoja,“ ütles Mürk.

Ta tuletas meelde, et lisaks suitsuandurile muutub alates järgmisest aastast kohustuslikuks vingugaasiandur kodudes, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Korstnaga ühendatud gaasiseadmega kodudes on vingugaasiandur juba praegu kohustuslik.

„Tulekahju korral on kõige olulisem vältida kahju tervisele ja elule, kuid pärast leekide kustutamist tuleb analüüsida selle põhjuseid,“ ütles ERGO varakahjude osakonna juht Erko Makienko. “Põlengu põhjuseks on pahatihti vanad elektrijuhtmed ja kodumasinad. Kodu renoveerimisel tuleks lasta elektrikul üle kontrollida kõik juhtmed, lülitid, pistikud ja muud elektripaigaldised,“ ütles Makienko.

„Eriti ettevaatlik tuleks olla vanematele hoonetele uute seadmete paigaldamisel, näiteks uue õhksoojuspumba ülesseadmisel. Kui vana elektrisüsteem ei ole võimeline uue seadmega töötama, siis see võib koormata süsteemi üle ning põhjustada tulekahju,“ selgitas Makienko.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo tuletõkkeuste kohta Päästeameti veebilehelt.