95% juhtudest põhjustab meestel kiilanemist androgeenne alopeetsia. See on päritav haigus, mida põhjustab vigane geen, mis võib pärineda nii emalt kui isalt. Meestüüpi juustekadu ehk androgeenset alopeetsiat iseloomustab juuksepiiri tahapoole nihkumine ning järkjärguline juuste hõrenemine valdavalt meelekohtadelt või pealaelt.
Tavaliselt saab haigus alguse teismeeas. Juba varajases haiguse staadiumis võib täheldada juustejoone taandumist otsmiku piirkonnas. Alguses muutuvad juuksekarvad õhemaks ja kaotavad pigmenti, sellele järgneb suurem juuste väljalangemine ja juusteta laikude teke.
Androgeense alopeetsia tekkes mängivad rolli mitmesugused geneetilised ja keskkonnategurid. Androgeene alopeetsia on seotud meessuguhormooni DHT tavalisest kõrgema tasemega. DHT on hormoon, mis soodustab karvakasvu ebasobivates piirkondades (meestel näiteks seljal või kõrvades) ning väljalangemist seal, kus me neid näha soovime (pealael).
Juuste väljalangemist võivad põhjustada ka juuste puhkefaas, hormonaalsed probleemid, kilpnäärme üle- või alatalitlus, valgupuudus ning suguhormoonide tasakaalu häire. Juuste kadu võib olla tingitud ka teatud ravimitest nagu näiteks verevedeldajatest, podagra, vererõhu või krampide vastastest ravimitest ning antidepressantidest. Põhjuseks võivad olla ka üleliigne A-vitamiini manustamine või raua, biotiini, B12-vitamiini, tsingi ja foolhappe puudus.
Abinõud kiilanemise peatamiseks
Kiilanemise ravi lähtub sellest, mis on probleemi põhjuseks. Kui juuste väljalangemist põhjustab mingi ravim, tuleb see välja vahetada. Hormonaalsete häirete korral tuleb taastada hormonaalne tasakaal ja saada nii juuste väljalangemine kontrolli alla.
Meestüüpi juuksekadu ei ole täielikult võimalik ära hoida, kuid mida varem ravi alustada, seda tõenäolisemalt see tulemusi annab ja seda kauem on juukseid võimalik säilitada. Kiilanenemist aitavad edasi lükata DHT teket pidurdavate toodete kasutamine. Saadaval on pealemääritavaid lahuseid ja retseptiravimina ka tabletid.