Ämblikud, need varjulise eluviisiga niiditõmbajad

Merit Männi
, ajakirjanik
Copy
Ämblik
Ämblik Foto: shutterstock.com

Mõnele inimesele pole ämblikust midagi hirmsamat ilmas olemas, teisele on ta õnnetooja, kolmandale lemmikloom. Neljandad suhtuvad temasse ükskõikselt – kui ta on juba siia ilma loodud, siis järelikult on ta millekski ka kasulik ja las siis toimetab. Selge on aga see, et igaüks meist on mõne ämbikulisega, keda on maailmas enam kui 48 000 liiki, neist 539 elab Eestis, kokku puutunud. Ämblikud on pandud laulu sisse ja nii mõneski muinasjutus või pärimusloos on neil oma kindel koht.

Ämblikud söövad rohkem liha kui kõik inimesed kokku

Ämblikud kugistavad aastas kuni 800 miljonit tonni saakloomi — kuid täidavad seejuures tegelikult olulist ülesannet. Rohkem kui 90 protsenti ämblike toidulauast moodustavad putukad ja nendega sarnased hooghännalised. Noid tillukesi parasiite miljonite tonnide kaupa hävitades aitavad ämblikud säilitada ökosüsteemide tasakaalu. Koos Rootsis tegutseva Lundi ülikooli ökoloogi Klaus Bikhoferiga analüüsis Šveitsi Baseli ülikooli bioloog ja üks värske uurimuse autoritest Martin Nyffeler varasemate uuringute käigus kogutud andmeid ämblike toidulaua kohta, et selgitada välja, kui palju ja missugust toitu ämblikud aasta jooksul söövad. Esmalt tuli välja selgitada, kui suure osa planeedi biomassist moodustavad maailmas elavad ämblikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles