SEB majandusprognoos: maailmamajanduse pudelikaelad leevenevad, Eestit ootab kiire palgakasv

Copy
Artikli foto
Foto: Margus Ansu

​Ehkki nõudlus püsib tugev, pidurdavad majanduskasvu üha enam globaalsed logistikaprobleemid ja mitmete kaupade tarnehäired.

Energiahindade hüppeline tõus on viinud inflatsiooni kõrgeimale tasemele üle pikkade aastate, mis õõnestab majapidamiste ostujõudu. Otsa on lõppenud mitmed riiklikud majanduse toetusmeetmed, mis eriti just Ameerika Ühendriikides on tarbimise aeglustumisele kaasa aidanud. Samal ajal on paljudes riikides ilmnenud kitsaskohad tööturul ja värbamisprobleemide üle kurtvate ettevõtete osakaal on kiiresti tõusnud ajalooliselt kõrgele tasemele. Suurriikidest on USA-s ja Suurbritannias see väljendunud ka palgatõusu kiirenemises. Nii on küsimärgi alla sattunud keskpankade kinnitused, et muutused intressipoliitikas on leebed ja aeglased.

Tarneprobleemid lahenevad, intressimäärad jäävad madalaks

SEB analüütikute hinnangul jäävad mitmed neist probleemidest ajutiseks. Kitsaskohad tarneahelates said alguse küll üle ootuste kiirest nõudluse taastumisest, kuid hiljem on seda süvendanud turuosaliste ebakindlusest tekkinud laovarude kogumine. Kuigi lähikuudel võib kitsikus kohati süveneda, siis peagi jõuab pakkumine nõudlusele järele ja 2022. aasta teises pooles olukord normaliseerub. Järgmisel aastal pööravad langusele ka energiahinnad, mida põhjustab Hiina nõudluse pidurdumine ja Venemaa suuremad gaasitarned Euroopasse. Finantsturgude ootused intressitõusudeks on meie hinnangul liialt tormakad. Prognoosime, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära esimest korda järgmise aasta septembris, jätkates edasiste tõusudega kuni 2023. aasta lõpuks saavutatakse 1,5% tase. Euroopa Keskpanga puhul ei pea me intressitõusu prognoosiperioodi vältel tõenäoliseks.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv püsib lähiaastail heas hoos

Pärast 5,1% SKP tõusu lõppeval aastal, kasvab Euroala majandus järgmisel 4,4% ja 2023. aastal 2,6% võrra. Eesti kõige tähtsama kaubanduspartneri Soome majanduse kasv saab olema sellest aeglasem: 2022. aastaks ootame seal 3,0% ja 2023. aastaks 1,6% SKP kasvu. Kiiremini peaks prognoosiperioodi vältel kasvama Rootsi majandus, kus järgmiseks aastaks ootame 3,6% tõusu, millele 2023. aastal järgneb 2,5% SKP kasv.

Eesti järgmise aasta majanduskasv on laiapõhjaline

Eesti 3,8% majanduskasv järgmisel aastal on pisut väiksem kui ootasime varasemalt ja jääb alla ka Euroala keskmisele. Küll ei põhjusta seda hoo kadumine majandusest, vaid tänavune väga kõrge võrdlusbaas: pensionireformi tuules küündib Eesti tänavune majanduskasv 8,8%ni. Pensionisäästude kiire põlemine ja järgmise aasta teise pooleni tooni andev jõuline inflatsioon jätab eratarbimise kasvuks aga vähem ruumi. Üle aastate kiireim nõudlus hoiab samas tugevana ekspordi ja sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Kuigi koroonakriisi vältel tõusis töötus Eestis rohkem kui paljudes teistes riikides muutuvad olud tööturul järgmisel aastal väga kitsaks, mis kasvatab keskmist palka üle aastate kiireimas tempos. Keskmiselt 8,5% palgatõus ületab oluliselt tarbijahinnaindeksi kasvu, mis 2022. aastal 3,7% suureneb. Pärast kaheaastast spurti ennustame 2023. aastaks majanduskasvu mõningast aeglustumist, mis toob sellegipoolest kaasa tubli 3% SKP tõusu.

Tutvuge lähemalt ka põhjaliku SEB värske majandusprognoosiga.

Tagasi üles