Kaitseliitlased koos liitlastega läbisid edukalt õppuse Põhjakonn
18. november 2021, 07:41
Eile lõppenud Kirde maakaitseringkonna õppustest, mis toimusid peamiselt kaitseväe keskpolügoonil ja Rutja õppeväljakul, võttis osa ligi 1000 võitlejat kaitseväe 1. jalaväebrigaadist, Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnast, liitlased Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja vabatahtlikud Leedust.
."Õppus "Põhjakonn 21" on tänaseks edukalt selja taga. Peamised eesmärgid, mille õppuse eel oma üksustele seadsime, said suuremas osas täidetud. Tuvastasime vajalikud õpikohad, mis jõustame järgmises õppetsüklis. Saadud kogemus kinnitas, et Kaitseliidus maakaitse saab püstitatud ülesannetega hakkama. Õppus oli väga kompleksne ja keerukas, seega kokkuvõttes saame rahule jääda, sh tänavu loodud üksustega," ütles Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.
Õppuse peaeesmärgiks oli Kirde maakaitseringkonna üksuste treenimine, nende lahingvalmiduse võimekuse ja reageerimiskiiruse tõstmine võimaliku sõjalise ohu korral maakaitseringkonna vastutusalas.
Põhjakonn lõi kaitseliitlastele nendega õppuse ajaks liidendatud allüksustele tingimused kollektiivse taktikalise soorituse parendamiseks.
Õppuse käigus treeniti ringkonda kuuluvate Järva, Viru, Alutaguse ja Jõgeva maleva kompaniisid ja erialaüksusi, tegutsemaks konventsionaalses relvakonfliktis maa-ala kaitse tingimustes.
Põhjakonna raames toimus tänavu mitu alaõppust, jätkati ka uute võimete nagu kevadel loodud ringkonna suurtükiväe- ja snaiprirühmade arendamist. Õppuse käigus toimus mitmeid teisigi erialalisi harjutusi, kus hea võimaluse said ka need maakaitseringkonna võitlejad, kes pole mitmeid aastaid õppustel osalenud.
Liitlaste poolelt osales õppusel nii motoriseeritud kui ka jalaväeüksused Kuninglikust Wales´i rügemendist ja Prantsuse leegionist, kes tegid õppuseplaani kohaselt kaitseliitlaste üksustele vastutegevust. Vabatahtlikud Leedu riigikaitseorganisatsioonist KASP panustasid ülesannete täitmisega kaitseliitlaste poolel.
Kõik liitlased demonstreerisid nii head ründe kui ka kaitsevõimet. Liitlaste ülesanne õppusel Põhjakonn oli harjutada oma üksuste erinevaid rünnakutaktikaid, aidates kaitseliitlastel täiustada oma kaitseplaane. Samuti õppisid liitlased tundma eestlaste kaitsestrateegiat, sh kuidas rajatakse Eesti maastikul kaitsepositsioone. Liitlaste osa õppusel oli väga oluline selleks, et vastutegevus õppusel oleks võimalikult realistlik.
„Tänu liitlastele Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Leedust, saime väga hea kogemuse, mis seisus meie üksused on ja mil moel oma kaitsetaktikat koostöös edasi arendama peame. Leedukad, kes õppustel osalesid, sõitsid peale õppust kohe koju, piiri äärde, et oma riigi julgeolekut kujunenud olukorras paremini tagada. Kokkuvõttes olid meie võitlejad väga tublid. Oleme valmis igal ajal panustama ning kaitsma Eesti riiki võimaliku ohu korral, lisas pealik Ainsalu.
Keerulisel ajal peavad NATO partnerid kokku hoidma ja tänavune õppus oli hea võimalus koosharjutamiseks. Ka liitlastel oli hea meel õppusel osaleda ja koostööd teha, õppides selle käigus paremini tundma oma võimeid võõral maastikul ja üksteise lahingutaktikaid.
„Kaitseliiduga koos töötades, võimaldas õppus Põhjakonn meie üksuse võitlejatel saada kasu väljaõppest keerulisel maastikul, jagades meile samal ajal ka seeläbi olulisi teadmisi tulevikuks. See oli meile esimene suurem õppus pea viimase pooleteise aasta jooksul. Oli fantastiline teha koostööd Katseliiduga nii ründe- kui ka kaitsetaktika ja -võime osas," ütles eFP Eesti võitlusgrupi komandör kolonelleitnant Simon Worth.
Kuigi õppuse korraldamist varjutas igapäevaselt ka covid-19 viirushaigus, põhitegevust see ei seganud, kuna hea eelplaneerimine, testimine ja kiire reageerimine võimaldasid peategevused lõpuni viia.
Õppust Põhjakonn korraldab Kaitseliit 2009. aastast, mil see algas erialalisest taktikalisest õppusest ja on nüüdseks kasvanud Kirde maakaitseringkonna suurimaks riigikaitseliseks õppuseks. Tänavune 8.-17. novembrini peetud õppus oli järjelt kolmeteistkümnes.