Türi sotsid paluvad õiguskantslerilt selgust

Asendusliikmena Türi vallavolikokku pääsenud Jaanus Marrandi alustas oma volinikutööd umbusaldusavalduse ettelugemisega, mida lindistab ERRi korrespondent Olev Kenk.

FOTO: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Türi vallavolikogu Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluvad liikmed Jaanus Marrandi ja Vello Ohu saatsid täna õiguskantsler Indrek Tederile järelepärimise, milles soovivad saada selgust püsielaniku mõiste kohta.

Marrandi ja Ohu selgitavad, et neil tekkis see küsimus seoses Türi vallavolikogu liikme Jaan Arvola käitumisega.
 


Jaanus Marrandi ja Vello Ohu järelepärimine õiguskantslerile.
Lugupeetud õiguskantsler härra Indrek Teder.
Meid ajandas Teie poole pöörduma ebaselgus püsielaniku mõiste suhtes Eesti seadustes. Erinevates seadusandlikes aktides on antud püsivale elukohale ja püsielaniku mõistele erinev tähendus. Püsiva elukoha ja püsielaniku mõiste on argielus ja inimeste tavateadvuses küllaltki lihtsalt kirjeldatavad ja arusaadavad. Paraku on seadustes nende mõistete erinevate tõlgendustega tekitatud palju segadust. Meenutagem või hiljutist nn. elamislubade skandaali, kus ühele aadressile oli registreeritud mitmeid inimesi, kes tegelikult nendel aadressidel ei elanud ega kunagi kavatsenudki elada. Samalaadseid kummalisi juhtumeid on toimunud mitmes omavalitsuses, kus vahetult enne valimisi suureneb hüppeliselt elanike arv. Aluseks nn. püsielaniku staatusele on lihtne rahvastikuregistri kanne. Avalikkusele on meediaväljaannetes kirjeldatud markantsemaid juhtumeid Alajõe vallas ja Paldiski linnas, kus võib oletada, et selline „massiline rahvastikuränne“ enne valimisi mõjutas ka kohalike valimiste tulemusi.


Eesti Vabariigi Põhiseaduse §156 kohaselt valivad kohaliku volikogu omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, sama puudutab ilmselt Põhiseaduse mõtte kohaselt ka volikogu liikmeid. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on valimis- ja kandideerimisõigus isikutel, kelle püsiv elukoht on mõistetud, kui elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse vastavas vallas või linnas.


Siinkohal on ilmselgelt tunnetatav erinevus mõistete tähenduses. Nii võib aru saada, et Põhiseaduse mõistes on püsielukoht see koht, kus omavalitsuse maa- alal inimesed püsivalt elavad. Samas KOVVS mõistab püsielukohta lihtsalt rahvastikuregistri aadressiandmete kaudu.


Täiendavat erineva arusaamise ja tõlgendamise võimalust toob juurde käimasolev rahva- ja eluruumide loendus, mida korraldatakse vastavalt riikliku statistika seaduses ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses ((EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008) rahva ja eluruumide loenduste kohta sätestatule. Praeguseks on juba üle 800000 Eesti inimese vastanud rahvaloenduse küsimustele, kus mõistete osas selgitatakse, et püsielukoht (peamine elukoht, alaline elukoht) on tavaliselt see elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. See võib erineda registreeritud elukohast.


Võrreldes neid erinevusi Eesti seadusandlikes aktides jääb mulje, et püsielukoha mõistet pole võimalik üheselt defineerida. Seepärast pole ka imestada, kui püsielukoha mõistega kaasnevad nn. JOKK olukorrad, kus avalikkuse õiglustunne ütleb üht, aga seaduse mõistete variatsioonid jätavad mänguruumi piiripealsele tegevusele.
Sarnane olukord eelpool toodud näidetega on tuttav ilmselt paljudes omavalitsustes, kus seaduse järgselt viimasel võimalikul päeval (2009.aasta kohalikel valimistel oli selleks päevaks 31. juuli) registreerib ennast üks või mitu inimest mingile aadressile omavalitsuses, kus inimene tegelikult kunagi ei ela ega ka kavatse elama hakata. KOVVS mõistes saavad need aadressiandmed koheselt inimese „püsielukohaks“ Kindlasti on selline olukord, kus sisuliselt fiktiivse rahvastikuregistri kande muutusega võib inimest lugeda Põhiseaduse mõistes „omavalitsuse maa-alal püsivalt elavaks inimeseks“ tegelike püsielanike õiglustunnet riivav.


Eelpool kirjeldatule sarnane juhtum, mis sai ajendiks järelpärimisele, on ka Järvamaal Türi vallas. 2009 aasta kohalikel valimistel, kandideerimiseks viimasel päeval, registreeris härra Jaan Arvola ennast Türi valla elanikuks. Inimese tegelik elukoht ei muutunud. Veelgi enam: kaks aastat hiljem esitas majaomanik avalduse rahvastikuregistri kande muutmiseks isiku suhtes põhjendusel, et „nimetatud isik (s.t Jaan Arvola) ei kasuta ega oma õigust antud eluruumi kasutamiseks.“ Selle kohta on toodud ka 23.01.2012 ametlikes teadaannetes teade.


Me oleme kaugel sellest, et kehtestada mingid ranged nn. sissekirjutuse nõuded nagu need kehtisid Nõukogude Liidus. Aga ka praegune olukord, kus püsielaniku mõistet on võimalik tõlgendada seadusandlikes aktides erinevalt, ei ole vastuvõetav ja on kodanike õigustunnet riivav. Selline olukord vajaks seadusandlikke muudatusi ja täpsustamist. Seepärast on meil Teile mõned küsimused.

1. Missugune on Teie hinnang püsielaniku mõiste määratlemisele erinevates seadusandlikes aktides?
2. Kas Teie hinnangul võib tekkida kohalikel valimistel kodanike tahteavaldust moonutav olukord, kui püsielaniku mõiste on määratletud pelgalt aadressiandmete põhjal rahvastikuregistris (KOVVS määratlus ja näited Alajõe vallast ja Paldiski linnast)?
3. Kas segaduste vältimiseks peaksid seadusandluse mõisted võimalikult sarnanema inimestele üldarusaadavaga (tavaarusaama kohaselt ei ole kuidagi püsielukoht samastatav rahvastikuregistri aadressikandega)?
4. Kas Te peaksite vajalikuks püsielaniku mõiste ühest määratlemist seadusandlikes aktides ja oleksite valmis tegema Riigikogule vastava ettepaneku?

Lugupidamisega


Jaanus Marrandi Vello Ohu
Türi vallavolikogu liige Türi vallavolikogu liige


(digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud)

Tagasi üles