Koroonaviiruse kogus reovees langeb visalt, kuid märgatavalt

Reovesi. Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on tasapisi vähenemas. Olukord hakkab lõpuks paranema ka Põlva maakonnas, mis on praeguses viiruselaines silma paistnud kõige suuremate nakatumisnäitajatega.

Seekordsele tulemuste kaardile on tulnud juurde mõni üksik väga suure viirusesisaldusega asula, kuid samas on oranžiga märgitud suure viirusesisaldusega proove tublisti vähemaks jäänud. Juurde on tulnud ka viiruseleiuta väiksemaid asulaid, mille näitajad, tõsi küll, põhinevad hetkeolukorda peegeldavatel punktproovidel.

Uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson tõdes, et viirust on üle Eesti ikka veel väga palju, kuid vähenemine on selgelt märgatav. „Suurt langust veel pole, kuid olukord paraneb. Eriti hea meel on, et lõpuks on ka Põlva maakonna ja linna näitajad kahanema hakanud. Nii võib loota, et ehk langeb peagi tuntavalt ka Lõuna-Eesti haiglate koormus,“ rääkis Tenson. Endiselt püsivad väga suure viirusesisaldusega Jõhvi-Ahtme piirkonna ning samuti Tartu, Rapla ja Viljandi proovid.

Kuidas proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Rohkem infot uuringu varasemate tulemuste kohta leiab uuringu kodulehelt „Koroonaviiruse seire reoveest“.

Reoveeuuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.