Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kuidas saaksid inimesed ja hundid paremini kooseksisteerida?

FOTO: Pixabay

1. novembril algas hundijaht, mille käigus lubatakse küttida 50 isendit. Seda on küll vähem, kui eelmisel aastal, kuid Eesti Loomakaitse Selts (ELS) soovitab pöörata tähelepanu küttimise asemel inimeste ja huntide kooseksisteerimise parandamisele.

Praeguste andmete põhjal on teada 18 hundi pesakonda üle Eesti, prognoosi järgi on aga tänavu 24–26 pesakonda. Kehtiva kava järgi on eesmärk tagada Mandri-Eestis vähemalt 20 pesakonda. “Hinnangu järgi mahub elama ja võiks püsivalt elada 150 - 200 hunti, mõne sõnul isegi 800 - 1000, selleks, et hoida meie keskkonda tasakaalus. 50 isendi küttimine on küll palju vähem, kui eelmine aasta, kuid ka Euroopa Komisjonile sõnul ei ole huntide jahtimine nii tõhus ega jätkusuutlik, kui erinevad ennetusmeetmed,” sõnas ELS turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank.

Euroopa Liit eraldab oma programmi LIFE raames rahalisi vahendeid keskkonna- ja looduskaitseprojektidele. Looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud projektide eesmärk on parandada ohustatud liikide ning elupaikade kaitset. Programmist on rahastatud üle 40 projekti, mis on seotud huntide kaitsmise ja nendega kooseksisteerimisega ning mis on aidanud leida ja katsetada häid tavasid nende eesmärkide saavutamiseks. Rühm on esile toonud palju näiteid ja juhtumiuuringuid.

HÜVITISED

Hundikahjude majandusliku mõju vähendamiseks ja kaitstud liikide suhtes sallivuse suurendamiseks kasutatakse paljudes ELi riikides sageli hüvitisi. Hüvitised võivad tihti olla asjakohane meede, kuid selle saamise nõuded peavad olema selgelt kindlaks määratud ja arvesse tuleb võtta erinevaid tegureid. See hõlmab kontrollimist, kas loomakaod on tegelikult tingitud huntidest, ning selle tagamist, et hüvitis on õiglane ja seda makstakse viivitamata. Kahjuhüvitised üksi ei ole alati piisavad probleemide lahendamiseks, sest need ei vähenda murdmisi ega muid konflikte.

ENNETUSMEETMED

Ennetusmeetmed on tervikliku kooseksisteerimise oluline osa. Saadud kogemused näitavad, kui olulised ja tulemuslikud on mitmesugused kariloomade kaitsemeetmed, nagu eri liiki tarad, karjase juuresolek, karja valvavad koerad, kariloomade öine kokkukogumine ning visuaalsed või akustilised peletusseadmed. Eelkõige karjaste olemasolu võib muuta kariloomade kaitsemeetmed palju tulemuslikumaks ja on iseenesest röövloomi heidutav. Nende meetmete tulemuslikkus sõltub suurel määral nende nõuetekohasest rakendamisest asjaomaste ettevõtjate poolt ning piisavate ressursside ja tehnilise nõustamise kättesaadavusest, et toetada nende rakendamist kohapeal.

TEADLIKKUSE SUURENDAMINE

Huntide ja nende mõju minimeerimise kohta faktilise teabe andmine võib olla kasulik konfliktide leevendamise meede. Itaalia veebisaidil „Kaitse oma karja“ (Proteggi il tuo BESTIAME) antakse üksikasjalikke nõuandeid loomakasvatuse kaitsemeetmete ja Itaalia piirkondades kasutatavate eri rahastamisskeemide kohta. Laiemat lähenemisviisi pakuvad kontaktbüroo „Saksimaa hundid“ ja Saksi-Anhalti hundipädevuskeskus, kus on kohapeal mitu töötajat, kes pakuvad õppematerjale, korraldavad ekskursioone ning tegelevad inimeste küsimuste ja muredega.

SEIRE

Suurkiskjate populatsioonide seire on ülioluline, et saada täpset teavet, mõista populatsiooni ellujäämise tagamiseks vajalikku populatsioonidünaamikat, kohandada kaitsekorraldustegevust muutuvate olukordadega ja täita elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi. See on ka väga keeruline tegevus, kuna seda viiakse läbi suures geograafilises piirkonnas, mis sageli ületab rahvusvahelisi piire, kuna suurkiskjate esinemise tihedus on väike ja eluviis varjatud. Kõik kaitsekorraldusotsused peavad põhinema usaldusväärsetel andmetel asjaomase hundipopulatsiooni kohta. Seire peaks hõlmama ka kõigi ennetusmeetmete rakendamist (nende omaksvõtmine, tulemused, tõhusus) ning kariloomade murdjate kindlakstegemist. Huntide kaitse ja sellekohase korralduse kohta asjakohaste otsuste tegemiseks on vaja usaldusväärseid seireandmeid. Seepärast on väga oluline investeerida piisavasse seiresüsteemi, mis suudab anda täpseid ja ajakohaseid teadmisi hundipopulatsiooni kohta.

HUNDIJAHT

Huntide tapmist on läbi aegade laialdaselt kasutatud huntidest ning nendega seotud mõjudest ja konfliktidest vabanemiseks. Sellised tavad on põhjustanud huntide hävimise suuremal osal nende algsest levilast Euroopas. Paljud Euroopa riigid, kes väidavad, et nende eesmärk on vältida või vähendada kariloomade kadu ja suurendada inimeste sallivust huntide suhtes, kasutavad teataval määral ikka veel surmava tõrje meetodeid. Paistavad puuduvat kindlad tõendid tapmise tõhususe kohta kariloomade murdmise vähendamisel. Teatavate uuringute kohaselt näib, et surmav tõrje ja tapmine on vähem tõhus kui kariloomade kaitsemeetmed ning see võib tegelikult kaasa tuua kariloomade murdmise ja konfliktide suurenemise.

Mittesurmavad meetmed, sealhulgas loomakasvatuse majandamine ja kaitsemeetmed, on kariloomade murdmise ohu vähendamiseks tõhusamad, jätkusuutlikumad, tõenäoliselt õiguslikult vähem probleemsed ja vastuvõetavamad (enamiku inimeste seas). Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kõiki neid elemente kaitsekorraldusmeetmete üle otsustamisel ja nende rakendamisel arvesse võtma.

Tagasi üles
Back