Põllumajandusest rohepöörde valguses

Põlluharimine. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Oktoobris toimus ERM-s traditsiooniline Eesti põllumajanduse aasta näitus, mille raames korraldati ka finantsseminar, kus pankade esindajad rääkisid põllumajandussektori üldisest rahastusest, tingimustest ning suundadest, aga ka jätkusuutlikkusest ning rohelaenudest.

Kuna finantsseminar osutus üritusel üheks populaarsemaks seminariks, siis võib järeldada, et pankade finantseerimistingimused pakuvad suurt huvi. SEB näeb põllumajandussektoris suurt potentsiaali ja tõdeb hea meelega, et senine koostöö on olnud viljakas ja mis puudutab jätkusuutlikkuse teemat, näeb pank ennast ettevõtete jaoks mitte ainult finantseerija vaid ka nõustaja rollis.

Kui vaadata aga põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole probleemiks krediidi kättesaadavus ega ka tagatistega seonduv. Üldine intressitase soodustab samuti investeeringute teostamist. Näitena võiks tuua SEB Liisingu kevadise põllumajandusettevõtetele suunatud kampaania, mille raames pakkusime nii kodupanga kui ka tulevastele klientidele võimalust välja vahetada vana tehnika, võimaldades kõigile soovijatele turutingimustest oluliselt paremat intressitaset (1.49%).

Pigem suurima probleemine näeme klientide kulubaasi pidevat kasvu, millega ei suuda sammu pidada müüdav piima ja teraviljahind. Sellest tulenevalt kannatab põllumeeste kasumlikkus ja seeläbi nõrgeneb laenuteenindamise võime.

„SEB jaoks on oluline maksevõime ja rahavood ning arusaamine planeeritavate investeeringute läbimõeldusest ning vajalikkusest. Kui rääkida konkreetselt laenutingimustest, siis põllumajandus on võrreldes teiste sektoritega eelistatud seisus ja neile pakub SEB tavapärasest pikemat maksegraafikut, tulenevalt sellest, et antud sektoris on investeeringu tasuvusaeg oluliselt pikem. Haritava maa vastu saame pakkuda kuni 25-aastast maksegraafikut ja finantseeringut kuni 70% turuväärtusest. Vaid betooni, ehk tootmishoonete vastu tasub arvestada konservatiivsemate tingimustega“ ütles SEB põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi.

ERM-s toimunud finantskonverentsil jäi kõlama, et rohepöördega kaasnevate investeeringute puhul tuleb suure tõenäosusega tõdeda, et tegemist ei ole veel suuresti tootlike investeeringutega, samas on need (vähemalt osaliselt) möödapääsmatud. „Klientide tänane maksevõime pigem ei luba suuremamahulisi roheinvesteeringuid teostada, erandiks on siinkohal vaid päikesepargid, mis loovad kohest efekti ja vähendavad sektori eripärast tulenevat jalajälge“ ütles Mägi. Sõltuvalt pangast ollakse aga roheinvesteeringute puhul nõus pakkuma tavapärasest paremaid laenutingimusi.

Rohetemaatika on tulnud selleks, et jääda ja puutumata ei jää sellest ka põllumajandus. Loodetavasti jõutakse lähiajal kokkulepeteni, nii Euroopa kui ka riigi tasandil, milliseks kujuneb edaspidine sektori rohestrateegia, et osapooled saaksid muutustega võimalikult kiiresti kohaneda. SEB on sellel teekonnal oma partneritele toeks ja kaasamõtlejaks, leidmaks osapooltele just talle sobiva lahenduse, mis oleks kooskõlas ka jätkusuutlikkuse normidega.