Tööjõuekspert: tööampsud aitavad täita jõuluvana kingikotti ja leevendada üksindust

Järva Teataja
Copy
Tööampsud on hea viis lisaraha teenimiseks põhitöö kõrvalt.
Tööampsud on hea viis lisaraha teenimiseks põhitöö kõrvalt. Foto: Arvet Mägi

Jõulude eel hakkavad kaubandusettevõtted otsima lisatööjõudu, et kiiremad ajad sujuvamalt üle elada. “Tööampsud tegemine on kindlasti tore vaheldus ja majanduslik tugi, kuid sellest võib kujuneda ka algus uuele karjäärile,” ütleb tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tööjõu rendiosakonna juht Kerli Kadak.

Kerli Kadaku sõnul on jõulupühade perioodiks ajutise lisatööjõu palkamine muutunud juba üsna tavaliseks nähtuseks. “Peamiselt otsivad abiväge kaubanduskeskused, kus pühade-eelsel ajal suureneb müük ja vajatakse töötajaid juurde,” kinnitab Kadak, “Kuid kindlasti on jõulude kandis rohkem tööd ka posti-, ja kullerfirmadel.” Tööjõuekspert lisab, et samamoodi leidub ka inimesi, kes endale juba mitu aastat detsembrikuusse tööampsu otsivad. “Reeglina on nende nimed juba tööandjatel andmebaasis olemas, et saaks otse ühendust võtta. Kuid see ei tähenda, et uusi tööampsajaid peale ei mahu. Eriti just suurtes kaubanduskettides, kus kaupluseid palju ja kus lisaks pühadeperioodile on vaja lühiajalist tööjõudu mõnikord ka muul ajal, näiteks avatakse mõni uus kauplus või on tulemas suur allahindluskampaania. Kuna jõuludele järgnebki jaanuaris traditsiooniline soodusmüükide aeg, siis vajab osa kaubandusettevõtteid kindlasti tööampsu tegijaid ka uue aasta alguses,” kinnitab Finesta Kerli Kadak tööjõu rendiosakonna juht, kes ka ise praegu ühele suurele poeketile tööampsu tegijaid värbab.

Peamine on soov tööd teha

Suuri nõudmisi tööampsajatele ei ole. “Inimene peab olema töötamisealine ja ise huvitatud töö tegemisest. Mida meie kandideerijatega kohtudes eelkõige vaatame on see, et neil silm säraks ja oleks tahe töötada. Väljaõpe toimub kohapeal ja seega on määrava tähtsusega isikuomadused,” selgitab Kadak. Ta julgustab, et ka vanus ja natuke häbelikum suhtlemisoskus ei pruugi olla lühiajalise töö otsimisel sugugi takistuseks. “Tööd leidub noorematele ja vanematele, füüsiliselt tugevamatele ja nõrgematele, neile, kes armastavad palju suhelda ja neile, kes eelistaks rahulikult oma rida ajada. Kui näiteks kaubapaigutajatel võiks väike muskel olla, siis kassas klientide ostusid kokku pakkida suudavad suurepäraselt ka eakamad inimesed,” toob ta näite erinevatest töövõimalustest.

Kes on üldse inimesed, kes tööampsudele tulevad? “Näiteks väikeste lastega emad, kes tahaks vahepeal tööd teha, aga pole veel valmis päriselt ametisse naasma. Pensionärid, kel pole tervist ja tahtmist kogu aeg järjest töötada. Käivad ka üliõpilased ning sellised inimesed, kes juba töötavad kuskil vahetustega ja kes mahutavad ajutiselt oma ajakavasse teise töökoha juurde,” loetleb Kerli Kadak.

Kingitused, küttearved või soojamaareis

Põhjuseid, miks inimesed võtavad aeg-ajalt ajutisi tööotsi, on mitmeid. “Kui räägime nüüd jõulu eelsest ajast, siis üks põhjus tööampse teha on lisaraha teenimine. Teadagi on aasta lõpus kulutusi rohkem, sest inimesed tahavad pühadeks teha kingitusi ja katta peolauda. Talvel tõusevad kütte- ning elektrikulud - jälle põhjus teenimisvõimalusi juurde hankida. On ka neid, kes raha millekski koguvad. Jaanuaris-veebruaris tahaks Eesti inimesed minna natukeseks kuhugi päikese alla sooja ja tööampsu eest saadav palk läheb reisirahaks.”

Vanemad või üksi elavad inimesed võtavad endale ajutist tööd ka seltsi pärast. “Selle asemel, et omaette kodus olla, teevad nad mõnes kaupluses tööd, on inimeste keskel ja saavad osa jõulumeeleolust. Nad saavad suhelda ja tunda end vajalikuna.”

Hüppelaud uuele karjäärile

Mõnikord võetakse tööamps ette soovist uue töövaldkonnaga tutvust teha. Kerli Kadaku sõnul võib esialgu uudishimust tehtud sammust saada alguse hoopis pikem töösuhe. “Ja kindlasti hoiavad tööandjad ka ise oma ajutisel tööjõul silma peal ning säravamad talendid kutsutakse päriseks meeskonda.” Kuid ka lihtsalt uute kogemuste otsimine on tööjõueksperdi sõnul täiesti aktsepteeritav. “Kõik oma tööampsud tasub CVs ära mainida, eriti kui sellega kaasnes koolitusprogramm, mida osa tööandjad ka ajutistele töötajatele pakuvad.”

Infot tööampsude kohta jagavad nii ettevõtted ise kui ka tööportaalid, kuid oma soovi võib edasi anda ka tööjõurendi firmale. “Mõnikord ei tea inimene, mida ta täpselt tahaks või suudaks teha, siis saame olla nõuandjateks. Meil on kõigile tööampsule soovijatele ette nähtud tervisekontrolli. Nii saame juba enne avastada võimalikud riskid ja leida just selle koha ja töölõigu, mis inimesele sobib,” julgustab Finesta tööjõuekspert Kerli Kadak tööampse proovima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles