Tere, helistan teile pangast...

• Petturitele kaotatakse väga suuri summasid
• Paljud kõned tehakse Ukrainast
• Personaalseid andmeid ära võõrale usalda

«Teie kontolt on tehtud kahtlane ülekanne. Palun laske meil aidata. Andke ligipääs oma rahale. Kinnitan, et kõik saab korda.»

Isegi kui te ei ole netipetturitelt saanud nii-öelda kõnet pangast, siis umbes selliseid lausekatkeid võiks see sisaldada.

Eksib see, kes arvab, et arvutikelmide ohvriks langevad üksnes digioskamatud, muukeelsed ja vanemaealised inimesed. Oma raha on loovutanud pelgalt veenva telefonikõne peale sajad ja sajad kaasmaalased, nii mõnelgi ülikoolikraad taskus ja kõrgelt tasustatud töökoht karjääriredelil kätte võidetud.

Kahjuks on netikelmide ohvrite seas ka järvalasi.

Maakonnast on teada viis kelmusjuhtumit

Paide politseijaoskond on novembri keskpaiga seisuga registreerinud viis juhtumit, mida võib nimetada arvutikelmuseks. Kahe puhul on see olnud Eestis levinud panga petukõne ja kolme puhul investeerimiskelmus.

Paide politseijaoskonna menetlusgrupi vanemuurija Meelis Maaslepp sõnas, et panga petukõned on olnud klassikalised. «Eesti suunakoodiga +372 algavalt abonendilt helistab vene keelt kõnelev inimene, kes nimetab ennast pangatöötajaks. Ta sisendab kõne vastu võtnud inimesele, et tema pangkontol on toimumas kahtlased tehingud, kontol olev raha kantakse teisele kontole ning nende abiga on võimalik pettus peatada ja raha kontole tagasi kanda,» selgitas ta.

Maaslepa teada rõhub helistaja sellele, et tegutseda tuleb kiiresti. «Juhul kui inimene on selle kõnega kaasa läinud, küsitakse juba täpsemalt, millisel viisil isik internetipanka kasutab, kasutajatunnuseid ja paroole,» lausus ta. «Saadud andmetega sisenetakse inimese kontole ja tehakse ülekandeid. Pettuste puhul on kõnede pikkus tavaliselt üle 30 minuti, tihti kasutatakse usalduse tekitamiseks veel ka kõne ümbersuunamist teisele pangatöötajale.»

KELMUSED

Augustis leidis 57aastane mees sotsiaalmeediast kuulutuse, milles lubati investeerimi­sega abistada. Mees kontakteerus teenust pakkuva ettevõttega ja temaga võttis ühendust inimene, kes lubas krüptorahaga kauplemisel abiks olla.

Kannatanu andis AnyDeski rakenduse kaudu võõrale ligipääsu oma mobiiltelefonile, sülearvutile ja pangakontole. Kelmi kaasabiga võttis 57aastane mees septembri ja oktoobri jooksul kaks laenu ning edastas raha võõra pangakontole. Laenatud raha lubas kelm investeerida krüptorahasse ja saata kannatanule iga kuu teenitud kasumi.

Nüüd keeldub kelm laenatud raha mehele tagastamast.

...

Oktoobris helistas 60aastasele naisele tundmatu mees, kes esitles ennast ühe panga töötajana. Helistaja ütles, et naise kontolt on tehtud kahtlane ülekanne ja selleks, et raha alles jääks, peab naine tegema ülekande teisele kontole. Naist juhendati telefoni teel, kuidas luua endale Smart-ID.

Pärast seda kandis naine 1500 eurot ühele pangakontole.

Hiljem avastas naine, et tema konto on blokeeritud, ja ta pöördus oma kodupanga poole, kus selgus, et raha on läinud võõrale pangakontole.

Meelis Maaslepp sõnas, et selliste kõnede puhul on mõistlik vestluse alguses kõne lõpetada. «On näiteid, et kui kõne vastu võtnud inimene ei lähe vene keelega kaasa ja räägib eesti keeles, lõpetab helistaja ise suhtluse, aga kohene kõne lõpetamine ja võimalusel numbri blokeerimine on veel kindlam,» soovitas ta.

Maaslepp tuletas veel kord meelde, et õige pangatöötaja ei küsi telefonikõnes mitte kunagi isiklikke andmeid ega logi ühegi kliendi eest tema internetipanka. Enda rahustuseks ja kahtluse välistamiseks on sellise kõne saanud inimesel alati võimalus helistada tagasi oma panga klienditeenindajale.

Juhul kui inimene on ikkagi pettuse ohvriks langenud, tuleb sellest politseile kindlasti teada anda. Samuti tuleks numbrile 112 teada anda juhtumitest, kui on sellise sisuga kõne saabunud ja inimene on selle õigel ajal lõpetanud. Võimaliku pettuse kohta saab politseile info edastada ka veebilehel cyber.politsei.ee/report/misc.

Teine levinud pettuseliik on investeerimiskelmused, kus inimesele luuakse ettekujutus väga suure kasumlikkusega investeeringust. «Näiteks on Facebookis reklaam, kus keegi räägib investeerimisest ja sellest, kuidas ta saab väga suurt kasumit,» ütles Maaslepp. «Reklaami lõpus on kontaktid, mille kaudu on võimalus investeerimisega algust teha, kontakti võtmisel algabki pettus.»

Need juhtumid on Maaslepa selgitusel leidnud tavaliselt aset pikema aja jooksul. Pettust toime panev isik on pühendanud oma ohvrile juba rohkem aega ja see võib lõppeda väga suure varalise kahjuga.

Kuna inimene investeerimisplatvorme kasutada ei oska, on tavaline see, et tal palutakse installida oma arvutisse programm, mis võimaldab petturil arvutile juurdepääsu.

Maaslepa selgitusel luuakse graafiliselt inimesele ettekujutus, et ta teenib kasumit, ja soovitatakse juurde investeerida. Tekkinud illusioonis teeb inimene lisainvesteeringuid, võttes näiteks laene, mis on talle väga kahjulikud otsused. «Kui tekib soov investeering lõpetada ja kasum välja võtta, nõutakse juba uusi makseid. Inimene teebki seda soovist päästa veel, mis päästa annab. Kõik lõppeb sellega, et petturiga kontakti ei saa ja raha on kadunud. Kokkuvõtvalt on see, mis on näiliselt liiga ilus ja liiga suurt kasu lubav, ei ole enamjaolt tõde,» lausus ta.

Investeeringu puhul soovitas Maaslepp kasutada Eesti finantsasutuste abi ja teha enne endale selgeks algtõed. Selleks on näiteks internetis olemas investeerimise ABC.

Inimene, kes on otsustanud võtta laenu, ei tohi e-mailile saabunud või Facebooki lisatud pakkumisi liiga tõsiselt võtta. Maaslepa teada nõutakse tavaliselt nende kelmuste puhul inimestelt enne laenu saamist makseid küll laenukindlustuse, küll laenu saamist kinnitavate sertifikaatide eest. «Inimesed maksavadki petturitele summasid, aga soovitud laenu nad ei saa, samuti jäävad nad ilma kelmidele makstud rahast,» ütles ta.

Vestlused on peaaegu nagu päris pangas

Maaslepp tuletas meelde, et kellelegi ei tohi edastada oma ID-kaardi andmeid, koode, pangakaardi andmeid, Smart-IDd – ühesõnaga kõike, mille abil on võimalik tekitada inimesele kohustusi või võlgnevusi.

Samuti ei maksa kunagi anda nõusolekut teha tehinguid enda nimel, näiteks võtta laenu või osta järelmaksuga tooteid või teenuseid.

Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor Raul Vahtra. Foto: Jake Farra

Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor Raul Vahtra ütles, et pettuse ohvriks langeb igas vanuses inimesi, sest kurjategijad on osavad manipulaatorid. On ju nende eesmärk pääseda ligi ohvri pangakontole. «Helistatakse panga numbriga sarnaselt numbrilt või võltsitakse numbrinäitu ja näidataksegi helistajale panga infotelefoni numbrit,» lausus ta. «Lastakse ootemuusikat, etendatakse suunamist «osakonnajuhtajale» või «turvajuhile», et luua illusioon, et helistanud on pangatöötaja.»

Legende, mida petturid inimestele esitavad, on Vahtra ütlust mööda mitu. Küll väidetakse, et helistatakse panga turvaosakonnast ja et kurjategijad on saanud ligipääsu kliendi kontole ning tema pangatöötajana tahab nüüd olla abiks konto kaitsmisel: peatada tehinguid, blokeerida pangakaarti.

Samuti hirmutatakse klienti, et tema nimel on keegi avanud väärtpaberikonto ja teeb selle kaudu nüüd keelatud tehinguid ning kui neid kohe ei peatata, siis tuleb kliendil tegemist teha politsei ja suurte trahvidega.

Või siis, et kliendi pangakaardi andmed on kopeeritud ja nendega tehakse nüüd tehinguid ning kiiresti oleks tarvis need peatada ja tagasi kutsuda.

NÕUANDEID OMA VARA KAITSEKS

· Kui teile saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, või kõne pangast, mis teatab kahtlasest tehingust kontol, siis suhtuge sellesse ettevaatlikult.

· Ärge laadige tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti teie arvutist, nagu TeamViewer või AnyDesk.

· Ärge edastage võõrale inimesele andmeid oma ID-kaardist, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, PIN-koodidest, panka sisselogimise andmeid, fotosid krediitkaardist.

· Ärge sisestage kellegi palvel oma Smart-ID või Mobiil-ID koode.

· Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Lugege kindlasti läbi lepingu tingimused ja pöörake tähelepanu võimalikele lisatasudele.

· Ärge tehke ülekannet enne, kui olete kontrollinud ettevõtte tausta.

· Kui saate sellise kõne, lõpetage kõne kohe ja blokeerige number.

· Kui olete saanud kahju, pöörduge politseisse.

· Hoiatage sellistest skeemidest oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Viimane muster on Vahtra teada selline, et petturid helistavad inimesele ja ütlevad, et saavad aru, kui inimene on umbusklik, sest praegu levivad kõnepettused. Oma isiku tõendamiseks saadavad nad SMSi ja see on siis tõenduseks, et ta on päris pangatöötaja.

Raul Vahtra ütlust mööda on tähtis mitte lasta ennast mõjutada ja mitte teha tehinguid kiirustades. «Oluline tunnus, et helistaja on pettur, on asjaolu, et kõneldakse vene keeles ja eesti keelt ei osata. Seega soovitame kahtluse puhul esimese asjana paluda helistajal minna üle eesti keelele,» lausus ta.

Kui inimene märkab oma pangakonto väljavõttes tehingut, mida ta pole teinud, siis tuleb sellest kindlasti panka teavitada ning esitada avaldus makse tühistamiseks. Seejärel saab pank alustada menetlust, et selgitada välja, kas tegu on pettusega või mitte.

Samas ei taga avalduse tegemine ja pangalt pettuse tuvastamine raha tagastamist, kuivõrd makse tühistamise eeldus on rahasaaja nõusolek.

Raul Vahtra palus inimestel kõikide isikut tuvastada võimaldavate vahendite kasutusel (ID-kaart, Smart-ID, Mobiil-ID – toim) järgida turvalise kasutuse tavasid. Näiteks sisestada PIN-kood alles siis, kui olla veendunud, et päring on tulnud teenusest, kuhu soovitakse siseneda.

Vahtra märkis, et igas päringus on alati kirjas teenuse nimi ja kontrollkood, mis peab kattuma sellega, mida teenus sisenemisel kuvab. Kui inimene leiab, et päring on ekslik, ei tohi PIN-koodi sisestada. «Selliselt käitudes on teenus turvaline. Kui inimese PIN-koodid, kasutajatunnused ja salasõnad peaksid sattuma valedesse kätesse, võib kurjategija anda inimese eest juriidiliselt siduvat allkirja, sooritada oste,» lausus ta.

Vahtra ütlust mööda on tähtis rääkida ohtudest oma vanematele, sõpradele ja lastele ning saada ka ise aru, et ettevaatlikkus loob turvalisuse.

Kõnekeskused asuvad Ukrainas

Kuu alguses kirjutas Postimees, et Eesti politsei on juba ligi aasta aega rahvusvahelist koostööd tehes üritanud jälile jõuda kuritegelikule võrgustikule, mis petukõnede kaudu meie inimeste pangakontosid rüüstab.

Peaaegu iga nädal toob teateid, et jälle on keegi kergeusklik öelnud venekeelsele helistajale oma isiku- ja pangaandmed ning seejärel avastanud mingi summa kontolt kadumise. Politseile teatatakse iga päev keskmiselt lausa 80 petukõnest.

«Julgen arvata, et need kõned, millest meile teada antakse, on vaid jäämäe veepealne osa. Ehk mõni protsent kõigist neist, mida Eesti suunas iga päev tehakse,» ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

NUMBRID

171

„kõne pangast“ skeemi järgi toime pandud kelmust registreeris politsei esialgsetel andmetel oktoobris.

750 000

eurot tekitasid kelmid sel viisil eelmisel kuul eestimaalastele kahju.

Tõsiasi on igatahes see, et iga päev saab politsei teate vähemalt ühest ohvrist, kes kelmide jutu peale on lasknud oma pangakontolt kanda maha suurema rahasumma.

«Ainuüksi tänavu on Eestis sellisel kombel raha kaotatud umbes kahe miljoni euro ulatuses. Kordan aga: need on vaid meie andmed,» toonitas Tambre. «Teeme koostööd pankadega, kes samuti koguvad infot petukõnede kohta, saame sealt lisaandmeid, ja sellega suureneb nii kuriteoohvrite hulk kui ka kelmidele kaotatud rahasumma paar-kolm korda.»

Olgu öeldud, et politseile on teada 19 kõnekeskust, kust Eesti inimestele helistatakse. Need kõik asuvad Ukrainas ja summad, mida säärased kelmide kõnekeskused liigutavad, on märkimisväärsed: 30 000 – 50 000 eurot päevas. Ohvreid ei otsita ju üksnes Eestist, vaid kogu Euroopast.

OLULINE TEADA

· Pangatöötaja ei kiirusta klienti.

· Pangatöötaja räägib kliendiga tema emakeeles.

· Pangatöötajad ei küsi kliendi PIN-koode.

· Swedbanki töötajad ei helista klientidele ega kontakteeru klientidega suhtlusrakendustes, nagu WhatApp, Viber.

· Pangatöötajad teavad kliendi nime, kellega ühendust võtavad. Seega soovitame kohe kõne alguses küsida, kellele helistatakse. Kui helistaja ei tea kliendi nime, on suur tõenäosus, et tegu on petturiga, mistõttu soovitame kõne katkestada. Kui tekib kõhklusi, saab pärast kõne katkestamist helistada oma kodupanga infotelefonile ja küsida üle, kas nemad helistasid. Swedbanki klientide infotelefon on 631 0310.

· Päris pangatöötaja saab kriitilises olukorras blokeerida pangakaardi, peatada tehingu vms ka ilma selleta, et klient peaks oma PIN-koode sisestama. Lisaks saab Swed­banki klient ise pangakaardi panga äpis blokeerida.

KUUS LEVINUMAT PETUSKEEMI

Allikas: Swedbank