Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

7 nõuannet noorele: mida esimesel töövestlusel silmas pidada?

Töövestlus. Pilt on illustratiivne. FOTO: Pexels / Polina Zimmerman

Esimesele töökohale kandideerides leiavad noored end tihti keerulisest olukorrast, kus takistuseks saab varasema töökogemuse puudumine. Selle takistuse seljatamiseks ning esimese tööpakkumise saamiseks on aga eksperdi sõnul võimalik noortel endil üsna palju ka ise ära teha.

Otse koolist tulnud ja ilma töökogemuseta noor on teiste omavanustega tihti üpris sarnases seisus. Täna tunnustatud tehnoloogiaettevõttes Skeleton Technologies rahvusvahelise värbamisega tegeleva ja varasemalt nii CVO Recruitment värbamisettevõttes kui Southwestern Advantage raamatumüügiprogrammis noortega hulgaliselt tööintervjuusid läbi viinud Piret Talviste sõnul ei taga paraku ka kõrgharidus alati töökohta. “Ideaalis otsitakse inimest, kellel on juba varasem kogemus ning see saabki noortele kõige sagedamini takistuseks,” tõdeb ta. Samas leiab täna nii Eestis kui Saksamaal paljude noortega igapäevaselt just töövestluste raames kokku puutuv Talviste, et ka noortel endil on võimalik edukaks töövestluseks palju ära teha, ning jagab nõu, kuidas noorena tööturul tegutseda, et oma unistuste amet leida.

Hangi juba varakult töökogemusi

“Enamik tööandjaid mõistab, et seni täiskohaga õpingutele pühendunud noorel ei olegi võimalust samal ajal täiskohaga tööd teha. Küll aga otsivad paljud tööandjad noori, kellel oleks näiteks juba mõni praktika või nooremspetsialisti kogemus. Kui on ette näidata näiteks kogemus üliõpilasesinduses või mõni muu projekt, kuhu noor on oma aega panustanud, annab see kindlasti tööandja silmis plusspunkte ning aitab eristuda,” märgib Talviste, kes ise käis näiteks ülikooli ajal suviti kogemuse saamiseks ja lisaraha teenimiseks Southwestern Advantage programmi kaudu Ameerikas raamatuid müümas. Samas peavad ettevõtted tema sõnul liiga riskantseks neid noori, kel on ainult teoreetilised teadmised ning puudub praktiline kokkupuude tööga.

Hoolitse oma esmamulje eest

“Kui oled tööturul “värske”, siis hea ja viisaka esmamulje jätmine on ülioluline,” paneb värbamisekspert noortele südamele. “See tähendab näiteks, et CV-s ei ole trükivigu, kaaskiri on suunatud konkreetsele ettevõttele ning pole muid väikeseid vigu, mis võivad esmamuljet rikkuda. Tihti on need lihtsad asjad, mis võivad olla tingitud kiirustamisest ja hooletusest.”

Korrektse esmamulje tagab Talviste sõnul ka noore kandidaadi korralik foto CV juures ja pigem korrektne smart casual välimus kui liigne üleslöödud väljanägemine. “Hoolitsetud ja korralik välimus toob kindlasti rohkem plusspunkte, kuid kindlasti ei tasu end ka üle lõhnastada või vastupidi tulla vestlusele otse higistamapanevast trennist,” paneb ta südamele.

“Meelde jääb ka see, kuidas ettevõtte poole pöördud, kuidas ühendust võtad ja kui viisakas oled esimese kohtumise ja kontakti ajal,” lisab värbamisekspert.

Hea suhtlusoskusega kompenseerid vähest töökogemust

Kui noorel pole ette näidata töökogemusi, kuid ta sellegipoolest töövestlusele kutsutakse, hinnatakse teda Talviste sõnul pigem isikuomaduste järgi. “Kindlasti on olulisel kohal hea suhtlemisoskus, kultuuriline sobivus ja tiimi sobitumine. Kuna ettevõtted kasvavad kiirelt ja tippspetsialistide üleostmine on sageli liiga kallis ning keerukas, võtavad paljud ettevõtted tööle hea suhtumise ja isiksusega inimese, kellel on võib-olla hoopis kogemused mõnel teisel alal, kuid kelles nähakse potentsiaali ja õppimisvõimelisust,” kirjeldab Talviste, kelle sõnul on ettevõttesisesed kohapealsed koolitused aina sagedasemad.

Mõtle enda jaoks selgeks, miks kandideerid

Skeletoni värbamiseksperdi sõnul on noorel kindlasti enne töövestlust oluline enda jaoks selgeks mõelda, miks ta kandideerib sellele töökohale. “Ise Skeletoni nooremspetsialisti rollidele inimesi otsides tahangi kuulda just seda, et mis noort kandideerijat organisatsiooni ja selle töö puhul enim kõnetab. Kindlasti otsivad ettevõtted pigem just neid, kes soovivad tulla ja õppida ning jääda ettevõttesse pikemalt kui neid, kes lihtsalt kiiret karjääri tahavad teha,” kirjeldab Talviste.

“Kindlasti tasub noorel vestluse käigus oma ootustest rääkida ja ka ise mõned küsimused ette valmistada, mida ettevõtte kohta uurida,” soovitab Talviste. Tema sõnul täpsustavad mõned kandidaadid ka hiljem teatud küsimusi või saadavad kokkuvõtva tänukirja meeldiva vestluse eest, mis näitab omakorda värbajale kandidaadi jätkuvat huvi töökoha vastu.

Ole sina ise

“Jää alati iseendaks ja ära mängi kedagi teist intervjuul, sest lähed sellesse töökeskkonda ja jääd sinna loodetavasti pikemaks ajaks. Kui oled sina ise ja meeldid ettevõttele, siis sel põhjusel ettevõte sind valibki,” kirjeldab Talviste, kuidas tööandjatele meeldib näha noorte silmis sära ja kirge oma valdkonda tundma õppida.

Sama soovitab ta ka CV ettevalmistamise kohta, kus hea ja tugeva esmamulje loomiseks tasub vältida ebavajalikku infot, mis ei toeta kandideerimist vastavale töökohale. “Kui oled tegelenud erinevate aladega, siis pane kirja vaid need, mis on ühel või teisel moel antud ametikohaga seotud,” soovitab Talviste.

Väldi tööintervjuul segavaid faktoreid

Värbamiseksperdi sõnul on väike närv tööintervjuul igati loomulik ja kui tekib pingelisem hetk, siis on täiesti loomulik lihtsalt öelda “vabandan, olen pisut närvis” - see näitab Talviste sõnul kandidaadi avatust ja ausust.

“Seetõttu on intervjuul kindlasti oluline olla hetkes ja keskenduda - lülitada telefon hääletuks, keerata see laual tagurpidi ning arvuti kasutamise korral panna meilipostkast ja teavitused kinni. Küll aga võib võtta ette paberi ja teha sinna soovi korral märkmeid või panna kirja küsimusi, mida hiljem küsida, nii veebi vahendusel toimuva intervjuu kui ka füüsilise kohtumise puhul,” jagab Talviste noortele nõu.

Palga kohta uuri vastavalt olukorrale

Üldjuhul on palk värbamiseksperdi sõnul iga töövestluse loomulik osa. “Nii palga kui muude teemade, näiteks meeskonna, ettevõtte ja enda rolli kohta küsimuste esitamine on pigem värbaja jaoks positiivne märk ja jätab kandidaadist põhjalikuma mulje. Kui aga tegemist on kandidaadi esmase vestlusega, siis ei tasu pakutavat palganumbrit esimesena küsida, sest see võib jätta kandidaadi puhul mulje tema ühekülgsest motivatsioonist,” märgib Talviste.

Tagasi üles
Back