Eestlaste pandeemiajärgne finantsheaolu on üks Euroopa kõrgemaid

Ettevõtted võtsid novembrikus uusi laene 271 miljoni, majapidamised aga 225 miljoni euro ulatuses. Foto: Pexels / CC0 Licence

Intrumi iga-aastasest uuringust, mis viidi läbi 24 Euroopa riigis, selgus, et pandeemia mõjutab tarbijate maksejõulisust. Eestlaste majanduslik kindlustatus on aga lätlaste ja leedulaste ning Euroopa ja Põhjamaade keskmiste näitajatega võrreldes kõrgem.

34% Eesti tarbijatest usub, et Covid-19 mõjutab nende rahaasju veel vähemalt 12 kuud, ja 17% prognoosib, et maksejõulisuse normaliseerumiseni kulub rohkem kui kaks aastat. Eestlaste majanduslik kindlustatus on aga oluliselt kõrgem kui eurooplastel, eriti võrreldes teiste Balti riikide elanikega. Nii Leedus kui ka Lätis usuvad ligi pooled tarbijad, et Covid-19 negatiivne mõju nende rahalisele olukorrale kestab vähemalt aasta.

Pandeemia on erinevaid riike ja demograafilisi rühmi mõjutanud ebaproportsionaalselt. Kuigi enamikku tööhõive olukord otseselt ei mõjutanud, ütleb 37% eurooplastest, et nad on praegu vaesemad kui enne kriisi algust. Eestis väidab sama vaid 26% vastanutest. Enim on mõjutatud just madalama sissetulekuga leibkondade liikmed, mis suurendab ühiskonnas majanduslikku ebavõrdsust. Piirkonniti vaadates tõuseb see näitaja Ida-Euroopas 44% ja Lõuna-Euroopas 43%-ni, samas Põhja-Euroopas on see näitaja vaid 31%, mis on siiski kõrgem kui Eestis.

14% eestlastest leidis, et nad on täna jõukamad kui enne pandeemiat – võrreldes Euroopa keskmise näitajaga, mis on 10%. End varasemast jõukamaks tunnistanud eestlastest tõusis praegusel töökohal palk 47%-l vastanutest (Euroopas keskmiselt vaid 27%) ja 26% asus tööle paremale tööle (Euroopas keskmiselt 21%). 43% väitis, et Covid-19 piirangute tõttu on nad kulutanud vähem raha sellistele valdkondadele, nagu transport ja väljas söömine (Euroopas keskmiselt 41%), ning 40% väitis, et nende finantsvarade (maja, aktsiad, säästud jne) väärtus on kasvanud (Euroopas keskmiselt vaid 26%).

„Kriis on põhjustanud Euroopas suurema finantsilise polariseerituse, mõjutades ebaühtlaselt riike ja demograafilisi rühmi. Madala sissetulekuga leibkondade ja turismist sõltuvate riikide sissetulekud on langenud. Samal ajal on nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted pandeemia ajal oma sääste suurendanud,“ ütleb Euroopa juhtiva krediiditeenuste haldusettevõtte Intrum Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

Sissetulekute järgi jagatuna kogeb 47% Euroopa madala sissetulekuga leibkondadest, et neil on praegu halvem olukord, võrreldes 32%, kelle sissetulekud on kasvanud. Noorem põlvkond on saanud suurema löögi kui vanem: 40% Euroopa Z-põlvkonna vastajatest ning 30% beebibuumi põlvkonnast ütleb, et nende olukord on halvem kui enne kriisi.

Teave Euroopa tarbijamaksete 2021. aasta aruande kohta

Euroopa tarbijamaksete aruanne 2021 (European Consumer Payment Report 2021) annab ülevaate Euroopa tarbijate igapäevaelust; nende kulutustest ja suutlikkusest leibkonna rahaasju hallata. Aruanne põhineb välisküsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude. 2021. aasta uuringus osales kokku 24 012 tarbijat. Uuringuküsitlused viidi läbi ajavahemikul 21. juulist kuni 26. augustini 2021.

Aruanne on täismahus saadaval siin!